Euribori tõus sunnib Euroopa Keskpanka intressimäärasid taas kergitama

Euribori kiire kasv Iraani pingete foonil on muutnud finantsturgude ootusi Euroopa Keskpanga järgmiste sammude suhtes. Analüütikud prognoosivad nüüd, et esialgse ühe intressitõusu asemel võib tulla vajadus täiendavateks sammudeks, mis mõjutab otseselt ka Eesti kodulaenuvõtjaid.

Viimastel kuudel on euribor, mis määrab paljude Eesti kodulaenude intressikulud, järsult kasvanud. Märtsi alguses 2,12 protsendi tasemel olnud kuue kuu euribor on kerkinud ligi 2,7 protsendini, mida on ajendanud peamiselt nafta hinnatõus Iraani kriisi tõttu. Finantsturud on selle tulemusena korrigeerinud oma ootusi Euroopa Keskpanga edasiste sammude osas.

Ootused intressitõusudele on kasvanud

Kui veel hiljuti arvestati, et Euroopa Keskpank tõstab sel aastal intressimäära vaid korra, siis nüüd on lauale tulnud stsenaarium teisest võimalikust tõusust. Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõdeb, et inflatsiooniootused on taas kerkinud, sundides rahaturge reageerima. Tema sõnul võib keskpank olla sunnitud sügisel või suve teises pooles vähemalt ühe, negatiivse arengu korral aga kaks intressitõusu läbi viima.

Avaroni investeeringute juht Rain Leesi jälgib tähelepanelikult, kuidas praegune ebakindlus naftaturul võib mõjutada intressimäärasid, tuues kaasa võimaliku teise tõusu.

Vaatamata intressimäärade tõusule ei ole eluasemelaenude nõudlus märgatavalt kahanenud. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma kinnitab, et uute laenutaotluste arv püsib stabiilsena või näitab vähest kasvu. Samas jõuab tõusev euribor laenuvõtjateni järk-järgult, kui nende laenulepingutes saabub iga kuue kuu tagant toimuv intressimäära ülevaatamise tähtaeg.