Euribor tõuseb taas, mida see tähendab Eesti perede kodulaenule?

Euroopa Keskpanga juunikuine intressitõus on suunanud tähelepanu taas euriborile ja selle mõjule kodulaenu kuumaksetele. Kuna enamik Eesti kodulaene on seotud 6 kuu euriboriga, jõuab muutus eri laenuvõtjateni eri aegadel, mõnele juba nädalate pärast, teistele alles talvel. Eksperdid soovitavad peredel teha kodulaenu stressitest juba enne sügist.

Euroopa Keskpank tõstis juunis intressimäärasid, mis viis euribori taas tõusutrendile ja tähendab paljudele Eesti kodulaenuvõtjatele kõrgemaid kuumakseid. Aga mitte kõigile korraga.

Miks ei jõua muutus kõigini korraga?

Suurem osa Eesti kodulaenudest on seotud 6 kuu euriboriga, mis tähendab, et laenumakse vaadatakse üle kaks korda aastas, igaühe jaoks eri kuupäeval. Mõni laenuvõtja tunneb uue intressimäära mõju juba mõne nädala pärast, teine alles talve hakul. Just see ajastus võib pere rahakotile valusamaks osutuda kui euribori number ise: kui laenumakse tõuseb samal ajal küttehooaja alguse ja muude sügiskuludega, on surve eelarvele suurem.

Stressitest enne sügist

Pangad soovitavad kodulaenu omanikel mitte oodata, millal muutus maksegraafikusse jõuab, vaid teha stressitest juba praegu. See tähendab lihtsat arvutust: kui palju kasvaks igakuine makse, kui euribor tõuseb veel mõne protsendipunkti võrra, ja kas pere eelarve peab sellele vastu?

Vastus ei sõltu üksnes intressimäärast. Pangakogemus näitab, et määrav on see, kui täpselt pere oma igakuiseid kulusid tunneb, kes ei tea, kuhu raha kaob, ei suuda ka hinnata, kust kriisiolukorras kokku hoida. Laenugraafikuga tasub uuesti tutvuda enne, kui uus makse uksele koputab.