EU idapiiril nõutakse õiglasemat põllumajandusmaksude jaotust

Nelja Euroopa Liidu idapiiriga piirnevate liikmesriikide põllumajandusorganisatsioonid nõuavad järgmisest EU eelarveperioodist õiglasemaid toetusi ja uut rahastust maaelu vastupidavuse parandamiseks. Nõudlus käib otseselt selle vastu, et idapiirilised riigid saavad vähem põllumajandusfondi toetusi kui läänelikud EU-riigid.

Neljast Euroopa Liidu idapiiri liikmesriigist pärit põllumajandusorganisatsioonid tõstavad järjest julgemalt häält võrdsustamata toetuste vastu, mille all kannatavad eelkõige Baltimaad, Poola ja Ungari. Organisatsioonid väidavad, et praegune EU eelarveperiood diskrimineerib idapiirilisi põllumajandustegevusi, andes märkimisväärselt vähem vahendeid võrreldes Lääne-Euroopa teiste riikidega.

Probleemi tuum peitub selles, et EU otsesed maksed paremale põllumajanduse harrastajale määratakse suuresti ajalooliste andmete põhjal, mis kasustavad kolmandate riikide agrarmajandusliku arengu mustreid. Idapiirilistes riikides on põllumajandusmaa pind küll suur, kuid maksetasud jäävad olulisel määral madalamaks võrreldes näiteks Prantsusmaa või Saksamaa põllumeestega, kes saavad sama tootmist tehes tunduvalt rohkem rahastust.

Organisatsioonid nõuavad selgest reformist: järgmises eelarveperioodis tuleb rakendada uus jaotusvalem, mis arvestaks tegelikku maatootmist ja kaasaegset põllumajandustootmise kulustruktuuri. Samuti avaldavad nad soovi uue rahastusfondi järele, mis oleks spetsiaalselt suunatud maaelu arengu ja kriisikindluse parandamisele Euroopa idaosas.

EU-s käivad praegu intensiivsed läbirääkimised järgmise seitsmendi eelarveperioodi (2028-2034) finantsjaotuse üle. Idapiiril paiknevate riikide hääl muutub selles protsessis järjest tugevamaks, kuivõrd nende põllumajandussektor on märkimisväärselt kasvanud viimase kahe kümnendi jooksul.