Ettevõtja Ruusalep: kes ei riski, see joob "Kellukest"

Ettevõtja Kaidi Ruusalep ütles Vikerraadio saates, et Eesti ühiskond ja ettevõtjad peavad julgemalt riskima ning mõtlema suurelt, sest muidu jääb Eesti alati kellegi tagahooviks. Ta tõi näiteks Eesti startupisektori edu, mille käive jõudis eelmisel aastal 10 miljardi euroni.

Kagu-Eestisse rajatava hotelli kaasasutaja ning ettevõtja Kaidi Ruusalep leiab, et riskikartlikkus on üks suurimaid takistusi Eesti arengu teel. Vikerraadio reedeses intervjuus rõhutas ta, et väikeses riigis tuleb julgeda mõelda suurelt.

«Siin on kaks teemat. Esiteks on ettevõtlus oma olemuselt seotud riskiga. Ettevõtjad võtavad riske, kuid need peavad muidugi olema kaalutletud. On ütlus, et kes ei riski, see šampanjat ei joo. Mina ütlen aga teisiti: kes ei riski, see joob "Kellukest". Ma ei tahaks, et Eesti ühiskond ja Eesti ettevõtjad jõuaksid sinna, kus me pidevalt joome "Kellukest", sest ei julge riskida. Nii väikeses riigis peame julgema mõelda suurelt,» sõnas Ruusalep Vikerraadios.

Startupisektor tõestab suure mõtlemise väärtust

Ruusalep rääkis, et on viisteist aastat töötanud Eesti startupisektoris ning näinud selle kasvu omal nahal. Ta meenutas, et kui sektor 2005.-2006. aastal tõsisemalt päevakorda tõusis, pärast Skype'i müüki, mis tõi Eestisse esimese märkimisväärse kapitali, oli skeptikuid ohtralt.

Nüüd räägivad numbrid ise: eelmisel aastal ulatus Eesti startupiettevõtete koondkäive 10 miljardi euroni, kasvades võrreldes eelmise aastaga 20 protsenti. «Just need ettevõtted mõtlesid tõeliselt suurelt ega kartnud riskida, nad ei piirdunud ainult "Kellukesega". Ka meie peaksime julgemalt riskima ja laiemalt mõtlema, muidu jäämegi kellegi tagahooviks,» lisas ta.

Hoiatus riskikartlikkuse eest

Ettevõtja sõnum on selge: kui Eesti soovib jääda rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, ei tohi hirm ebaõnnestumise ees saada piduriks. Ruusalep näeb riskikartlikkuses süsteemset ohtu, mis võib pidurdada nii uute ettevõtete teket kui ka olemasolevate kasvu.