Ettevõtja Oleg Gross laiendab Eesti kauplusteketti ja kasutab asukohtade valimisel helikopterit

Jaekaubandusketi OG Elektra omanik Oleg Gross plaanib avada uusi kauplusi üle Eesti, sealhulgas Tõrvas ja Murastes. Oma äriliste otsuste langetamisel kasutab ta muuhulgas helikopterit, mis aitab reaalajas hinnata inimeste liikumist ja potentsiaalseid poe asukohti.

Oleg Gross, 74-aastane OG Elektra omanik, on huvitatud oma poodide võrgu arendamisest. Septembris avas ettevõte uue kaupluse Suure-Jaanis ning hetkel käivad ehitustööd Tamsalus, kus valmimas on senist müügipunkti asendav uus hoone. Tulevikuplaanides on kaupluste avamine Tõrvas, Murastes ning mitmes asukohas Tallinnas.

Kopter kui tööriist äris

Oleg Gross kasutab uute poeasetuste valimisel ebatavalist tööriista, helikopterit. Ettevõtja sõnul ei piisa piirkonna potentsiaali hindamiseks ainult kaardi uurimisest. Õhust on võimalik täpselt jälgida inimeste igapäevaseid käiguradasid, mis annab eelise asukohtade valikul, kus nõudlus kaupade järele on reaalselt olemas. „Kopter on meile luurevahend! Ülevalt näeme väga täpselt, kus inimesed liiguvad,“ selgitas ta.

Hinnakujundus ja konkurents

Ettevõtte hinnastamine sõltub piirkonniti konkurentsist. Lõuna-Eestis, kus kaupluste vaheline võistlus on hõredam, on toidukaupade hinnad tema sõnul kõrgemad kui Tallinnas, kus tihe konkurents surub hindu allapoole. Samuti kommenteeris ta turu muutusi, viidates Prisma poodide liikumisele Coopi omandusse, mis võib tema hinnangul kaasa tuua üldise hinnataseme tõusu ja vähendada teravat konkurentsi turul.

Lisaks jaekaubandusele on fookusesse võetud Viljandi spaa- ja konverentsihotelli rajamine. Projekti õnnestumiseks on kaasatud Roman Kusma, kelle varasemat kogemust Rakvere spaade arendamisel hindab Gross kõrgelt. Ärisuundade valimisel peab Gross oluliseks kiiret eksimuste tunnistamist, tuues näitena ebaõnnestunud kaupluse avamise Tallinna Ida keskuses, mis suleti vaid mõne kuu järel.

Tööjõud ja palgatase

Tööjõu küsimuses nentis ettevõtja, et on valmis tõstma müüjate miinimumpalga 2000 euroni, kui riik kehtestaks selle kohustuslikuna kogu sektorile. Siiski hoiatas ta, et selline samm kajastuks paratamatult lõpphinnas, kuna palgafondi suurenemine tõstaks toidukaupade maksumust inflatsiooni kaudu.