Ettevõtja Guido Pärnits: Tallinnas peab riik kaitsepoliitika kõrval haridusse panustama

Tallinnas tegutsev ettevõtja Guido Pärnits kritiseerib riigi liigset keskendumist kaitsekuludele muude oluliste valdkondade, nagu haridus, arvelt. Ta rõhutab vajadust panustada õpetajate palgatõusu ning suhtub kriitiliselt kaitseministeeriumi hiljutistesse hankeotsustesse.

Tallinnas tegutsev Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits kritiseerib riigi praegust eelarvepoliitikat, kus kaitsekulutused varjutavad tema hinnangul kriitiliselt vajalikke investeeringuid haridusse. Pärnitsa sõnul on õpetajate palk võrdväärne investeering infrastruktuuriga ning see on ühiskonna vundament.

Eesti kaitsekulud küündivad 2026. aastal 2,4 miljardi euroni, moodustades 5,4 protsenti riigi SKP-st. Kaitseministeeriumi prognoosid näitavad, et see tase püsib vähemalt 2029. aastani. Pärnits peab murettekitavaks hiljutist 60 miljoni euro suurust moonutust kaitseministeeriumi hankeprotsessis. Tema hinnangul on 60 miljoni euro kaotamine ilma garantii ja kontrollita lubamatu ning nõuab põhjalikku uurimist korruptsioonikahtluste välistamiseks. „Me peaksime vaatama rohkem seda, kuidas Eesti üldiselt ja Eesti inimesed hakkama saavad, mitte ainult seda, kui palju meil on relvastust,“ ütles Pärnits.

Investeeringud ja tööturg

Suurte taristuprojektide puhul, nagu Rail Baltica, pooldab ettevõtja pragmaatilist lähenemist. Kui raudtee valmimine 2030. aastal nõuab teiste riiklike kohustuste arvelt järeleandmisi, tuleks projektis prioriteete ümber hinnata. Pärnits rõhutab, et haridusse panustamine ja konkurentsivõimeliste palgatõusude tagamine on riigi pikemaajalise toimetuleku tagatis.

Pärnits kritiseerib ka jäika suhtumist välistööjõusse. Tema hinnangul vajab Eesti majandus rohkem inimesi ning riik peaks olema avatum nii välistudengitele kui ka spetsialistidele. „Meil on lihtsalt liiga vähe inimesi,“ nentis ta. Samuti väljendas ta skeptilisust kodukontorite suhtes, pidades seda kohati varjatud vaba ajaks, ning märkas muutusi tarbijate ostuharjumustes, kus e-kaubanduse mahud vähenevad ja hinnatundlikkus kasvab.

Presidendivalimised

2. septembril riigikogus presidendiks valitud Ülle Madise, kes asub ametisse 12. oktoobril, pälvis ettevõtjalt tunnustuse. Pärnits hindab positiivseks, et riigipea õnnestus valida parlamendis ilma valimiskoguta. Tema hinnangul on Madise tasakaalukas ning varasem töökogemus õiguskantslerina loob eeldused edukaks riigipea ametiajaks.