Ettevõtja: Alutaguse rahvuspargi laienemine toob 43 miljoni eurose kahju

Ettevõtja Jaak Nigul kritiseerib valitsuse otsust laiendada Alutaguse rahvusparki, viidates suurele saamata jäänud lisandväärtusele. Tema hinnangul ohverdab riik majandusliku konkurentsivõime looduskaitse eesmärkidele.

Ettevõtja Jaak Nigul leiab, et värskelt jõustunud otsus laiendada Alutaguse rahvusparki vähendab Eesti majanduse potentsiaalset lisandväärtust vähemalt 43 miljoni euro võrra aastas. Tema hinnangul on Eesti metsanduse piirangud muutunud liiga koormavaks, jättes riigieelarvesse märkimisväärsed tulud saamata.

Nigul toetub Ernst & Young Baltic 2022. aasta andmetele, mille kohaselt loob iga raiutud tihumeeter puitu umbes 314 eurot lisandväärtust. Tema sõnul ei ole valitsus neid numbreid otsuste tegemisel arvesse võtnud. Uue laiendusega lisati rahvusparki 25 000 hektarit, millest 3000 hektarit on sood. Ilma soodeta jääb majandustegevusest välja umbes 6,6 miljonit tihumeetrit puitu.

Laiem majanduslik mõju

Kriitika ei piirdu vaid Alutaguse piirkonnaga. Niguli arvutuste kohaselt on Eesti senine looduskaitsepoliitika, mis piirab majandustegevust suurtel metsaaladel, tekitanud olukorra, kus ühiskond kaotab aastas ligikaudu 1,38 miljardit eurot lisandväärtust. See omakorda tähendab riigieelarvele umbes 460 miljoni euro suurust maksutulu puudujääki.

Ettevõtja rõhutab, et riik peaks suutma tasakaalustada looduskaitset ja majanduslikku toimetulekut. Tema hinnangul on praegune suund, kus keskkonnakaitselised huvid seatakse majandusest kõrgemale, ohtlik riigi pikaajalisele kestlikkusele. Nigul leiab, et kui Eesti ei suuda ise oma loodusressursse väärindada, muutub riik sõltuvaks impordist, mis omakorda vähendab riigi konkurentsivõimet.