Etioopia Tigray piirkonnas puhkesid uued lahingud ja Eritrea tähtsus kasvab

Etioopia Tigray piirkonnas on 23. septembril puhkenud ägedad lahingud, mis on seadnud ohtu 2022. aasta Pretoria rahulepingu. Olukorda komplitseerib USA hiljutine otsus tühistada Eritrea-vastased sanktsioonid, mis tõstab riigi strateegilist rolli Punase mere julgeoleku tagamisel.

23. septembril eskaleerusid Etioopia Tigray piirkonnas taas relvastatud kokkupõrked. Tigray väed on teadete kohaselt hõivanud kolm kohalikku lennujaama ning võitlus on levinud ka naaberpiirkondadesse Afari ja Amharasse, mis märgib järsku tagasilööki 2022. aasta Pretoria rahulepingule.

Vaid paar päeva varem, 21. septembril, teatas seitse relvastatud ja poliitilist rühmitust, nende seas Tigray Rahva Vabastusrinne (TPLF), Amhara Fano Rahvuslik Liikumine ja Oromo Vabastusarmee, uue liidu loomisest, mille eesmärk on kukutada peaminister Abiy Ahmed valitsus. Kuigi liidu liikmete sõjaline koordinatsioon on veel ebaselge, on ühine vastasseis föderaalvalitsusele toonud kokku varem vastandlikel positsioonidel olnud jõud.

Eritrea uus strateegiline roll

USA valitsus tühistas 18. septembril sanktsioonid mitmete Eritrea ametnike ja üksuste vastu, sealhulgas finantsametnik Hagos Ghebrehiwet ja Red Sea Trading Corporation. President Donald Trump administratsiooni samm on strateegiline kalkulatsioon, mille eesmärk on kindlustada Punase mere julgeolek Iraani toetatud Houthi mässuliste vastu. Eritrea kontrollib Assabi sadamat ja pikka rannajoont Bab el-Mandebi väina vastas, mis on üks maailma tähtsamaid mereteid.

Eksperdid nendivad, et USA on hakanud Eritread nägema võimaliku julgeolekupartnerina, hoolimata riigi autoritaarsest režiimist. "Trump on nüüd leppinud Eritreaga ja tühistanud Eritrea-vastased sanktsioonid," märkis Briti ajakirjanik Martin Plaut, selgitades Washingtoni püüdlust vähendada Houthi mässuliste ohtu Punase mere laevaliiklusele.

Laiema regionaalse konflikti oht

Analüütikute sõnul võib olukord muutuda ohtlikuks, kui Eritrea otsustab konflikti sekkuda. Briti ajakirjanik Martin Plaut hoiatab, et praegused pinged võivad areneda laiemaks vastasseisuks. «See on kõige tõsisem oht,» ütles Plaut, viidates võimalusele, et piirkondlikud konfliktid võivad omavahel põimuda.

Moses Okello, Addis Abebas asuva Instituudi julgeolekuuuringute vanemteadur, rõhutab, et Lähis-Ida ebastabiilsus ja pinged Punasel merel muudavad kogu regiooni strateegilist väärtust. Addis Abeba süüdistab Eritread mässuliste rühmituste toetamises, mida Eritrea president Isaias Afwerki eitab.

Abdurahman Sayed, Aafrika Sarve Regionaalse Integratsiooni Keskuse direktor, nendib siiski, et sanktsioonide leevendamine ei pruugi maapealset olukorda kiiresti muuta, kuna Eritrea on jätkuvalt isoleeritud riik. Sellegipoolest suurendab iga uus eskaleerumine Tigrays tõenäosust, et Eritrea võib näha otsest julgeolekuhuvi sekkumiseks, mis muudaks kohaliku konflikti rahvusvaheliseks vastasseisuks.