Estlink 3 ja Eesti-Läti neljas elektriühendus kavandatakse valmis 2038-2040

Eesti plaanib ehitada kolmanda merekaabli Soome ning neljanda elektriühenduse Lätiga, mõlemad peaksid valmima järgmise kümnendi lõpuks. Saaremaa maaomanikud ootavad selgust trassikoridori osas, kuid konkreetsed piirangud kehtestatakse alles hiljem. Eleringi sõnul langetatakse investeerimisotsused ajavahemikus 2031-2033.

Eesti kavatseb ehitada kaks uut suurt elektriühendust, kolmanda merekaabli Soome ning neljanda elektriühenduse Lätiga üle Saaremaa ja läbi mere. Mõlemad projektid peaksid Eleringi ja kliimaministri hinnangul valmima 2038.-2040. aasta vahel, kuigi tähtaegu on juba korduvalt edasi lükatud.

Maaomanikud ootavad selgust

Saaremaa valla maaomanikud, kes jäävad võimaliku kaablitrassi koridori, on siiani ebakindlas olukorras, täpne elektriliinide asukoht pole veel teada. Saaremaa abivallavanem Kristjan Tamm lubas, et juulis toimub lõpliku trassikoridori avalikustamine ja tutvustamine. Ta rõhutas, et hetkel pole konkreetseid piiranguid veel seatud ning need tekivad alles eriplaneeringu kehtestamise etapis.

«Omaniku muresid ja nende lahendamist toetame, kuid lõplikud kokkulepped on ikkagi eriplaneeringu koostamise korraldaja ja maaomanike vahel,» ütles Tamm.

Kitsendus jääb 80 meetri laiuseks

Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla selgitas, et pärast planeeringu kehtestamist alustatakse maa kitsenduslepingute sõlmimisega, mis annab maaomanikele lõpliku kindluse. Kuigi planeeringu raames seatakse 120-140 meetri laiune koridor, jääb tegelik kitsendus maaomanikule 80 meetri laiuseks.

Heinla kinnitusel usub Elering, et elektri hind jääb Põhjamaades ka edaspidi pisut madalamaks kui Eestis, mistõttu on mõistlik ühendused rajada, esmalt Estlink 3 kaudu ja seejärel Eesti-Läti neljanda ühendusega. Investeerimisotsused plaanitakse teha ajavahemikus 2031-2033, tuginedes uuringute tulemustele.

«Kui me planeerime teha investeerimise otsuse 2031. ja 2033. aasta vahel, siis selleks hetkeks me üritame parima teadmise saada,» ütles Heinla.

Projektid on venima jäänud

Maaomanike muret süvendab asjaolu, et projektide ajakavad on korduvalt nihkunud. Estlink 3 projektiga alustati 2022. aastal, mil loodeti ühendus luua 2030. aastate esimesel poolel. Tänavu lükati edasi ka 2035. aastaks seatud tähtaeg.

Energeetikaminister Andres Sutt tunnistas, et energeetikasektor areneb kiiresti ning varasemad otsused ei pruugi alati paika pidada. «Energeetika või elektri osatähtsus maailmas kasvab ja need muutused saavad olema jätkuvalt kiired. Seetõttu kümme aastat tagasi tehtud otsused ei pruugi paika pidada järgmise kümne aasta jooksul,» ütles ta, lisades, et kaablite vajalikkust on võimalik lõplikult hinnata just investeerimisotsuse tegemisel.