Estlink 3 ehitus jätab kohalikud elanikud 10 aastaks ebakindlusse

Eesti elektrivõrguoperaator Elering jätkab Estlink 3 kaabelühenduse ja neljanda Läti-ühenduse ettevalmistamist, mis valmivad hinnanguliselt 2038.–2040. aastal. Kohalikud elanikud on mures, et planeeritavad koridorid jätavad nende maad pikaks ajaks kasutuspiirangute alla. Investeerimisotsus tehakse 2030. aastate alguses.

Eesti elektrivõrguoperaator Elering töötab paralleelselt kahe suure energiataristuprojeiga, uue merekaabli Estlink 3 ehitamisega Soomega ning neljanda riigivahelise ühenduse rajamisega Lätiga. Mõlemaid projekte käsitletakse ühe tervikliku paketina ning praeguste hinnangute kohaselt valmivad need ajavahemikus 2038-2040.

Kohalike mured kasvavad

Planeerimisprotsess tekitab aga kohalikes elanikes tõsist muret: inimesed on ebakindlad, milliseid piiranguid nende maale lähiaastatel kehtestatakse. Seniste kavade järgi on eriplaneeringus vaadeldavad koridorid 120-140 meetri laiused, kuid tegelik piirangute tsoon tuleb kitsam, ligikaudu 80 meetrit.

Valla tasandil on elanike muret tunnistatud, kuid lõplikud otsused jäävad eriplaneerija ja maaomanike vahel sõlmitavatele kokkulepetele. «Eriplaneeringu korraldaja lepib kinnitamisetapis maaomanikuga kokku tingimustes. Selles seisnebki eriplaneeringu mõte. Kohalik omavalitsus saab avaldada oma seisukohta. Mõistame ja toetame maaomanike muret, kuid lõplikud otsused teevad maaomanik ja eriplaneerija,» selgitas vallavanem Kristjan Tamm ERR-ile.

Elering: otsustame 2030. aastate alguses

Eleringi rahvusvaheliste ühenduste arendusjuht Priit Heina rõhutas, et praegu käib alles planeerimisfaas ning konkreetsed investeerimisotsused tehakse palju hiljem. «Saab teha erinevaid uuringuid ja saada erinevaid stsenaariume. Tõde on see, et kui teeme 2030. aastate alguses investeerimisotsuse, püüame toetuda kõige täpsematele teadmistele, mis siis on kättesaadavad,» ütles Heina.

Kliimaministeerium tunnistas omakorda, et projektide edasilükkumine tähendab, et ka realiseerimise üle otsustamine toimub hiljem. Energiaminister Andres Sutt selgitas, et tänased otsused ei pruugi kümne aasta pärast enam kehtida. «Kümme aastat tagasi tehtud otsused ei pruugi olla asjakohased järgmise kümne aasta jooksul. Kas need on kümne aasta pärast vajalikud, saab selgeks investeerimisotsuse hetkel,» lausus minister.