Esmaabioskuste puudujääk Eestis võib osutuda saatuslikuks

Ülevaade esmaabioskuste tasemest Eestis näitab murettekitavat lünka: paljude inimeste teadmised piirduvad vaid kooli või autokooliga. Süsteemse väljaõppe puudumine jätab tavakodaniku ootamatus hädaolukorras tihti abitusse seisukorda.

Eestis sõltub kodaniku suutlikkus hädaolukorras abistada tihti juhuslikest teguritest, mitte süsteemsest ja regulaarsest väljaõppest. Kui inimene ei ole läbinud ajateenistust ega omandanud autojuhiload, võib tema kokkupuude esmaabiga piirduda põhikooli terviseõpetuse tundidega, kus praktiline elustamine kipub jääma pigem teoreetiliseks või klassikaaslaste tähelepanu hajutava tegevuse varju.

Autokoolid on praegusel hetkel peamine kanal, mille kaudu täiskasvanud elanikkond esmaabikoolitusega kokku puutub. See on siiski episoodiline lahendus. Spetsiifilised elukutsed, nagu õpetajad või meditsiinitöötajad, nõuavad küll seaduse järgi regulaarset täiendamist, kuid suur osa elanikkonnast jääb sellest ringist täielikult välja.

Statistiliselt on tõenäosus sattuda olukorda, kus on vaja kedagi elustada või lämbumisest päästa, küll väike, kuid reaalselt olemas. Iga minut, mis kulub kõhklusele, tegutsemisjulguse puudumisele või unustatud tehnikale, vähendab kannatanu ellujäämisšansse märgatavalt. Praegune süsteem, kus elupäästvad oskused omandatakse korra elus ja seejärel vajuvad unustusse, ei taga ühiskonnas vajalikku kindlustunnet.