Esitletud raport: Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub tehnoloogiainvesteeringutest

Konkurentsivõime eksperdikogu rõhutas 30. septembril Riigikogus esitletud raportis, et Eesti majanduskasv vajab edaspidi senisest suuremat panustamist teadus- ja arendustegevusse ning automatiseerimisse. Majanduse pikaajaline edukus sõltub ettevõtete valmidusest investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja töötajate oskustesse.

Riigikogu 20. Augusti saalis tutvustas Konkurentsivõime eksperdikogu täna, 30. septembril oma uusimat raportit, milles rõhutatakse, et Eesti pikaajaline majanduslik konkurentsivõime sõltub otseselt ettevõtete võimest investeerida tehnoloogiasse, protsesside automatiseerimisse ja energiatõhususse.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane selgitas, et majanduskasv ei saa toetuda vaid välisnõudluse taastumisele. Maailmamajanduse heitlikus olukorras peab Eesti keskenduma teadus- ja arendustegevuse ärilisele rakendamisele. Eksperdikogu hinnangul on üheks suuremaks riskiks ebakindlus, mis sunnib ettevõtteid vajalikke investeeringuid edasi lükkama.

Teadus- ja arendustegevuse vajadus

Kuigi Eesti ettevõtete kulutused teadus- ja arendustegevusele on kasvanud kiiremini kui naaberriikides, jääb mahajäämus Soomest märgatavaks. 2024. aastal ulatusid ettevõtete teadus- ja arenduskulud Eestis 472 miljoni euroni, mis moodustas 1,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Võrdluseks on Soomes sama näitaja 2,2 protsenti.

Stabiilsuse suurendamiseks vajavad ettevõtted prognoositavamat riiki. Eksperdid rõhutavad vajadust laiemate poliitiliste kokkulepete järele pikaajalistes otsustes, mis puudutavad energia-, eelarve- ja maksupoliitikat.

Teenuste ja ekspordi tähtsus

Eesti väliskaubanduses on kasvamas teenuste osakaal, moodustades juba üle 40 protsendi kogu ekspordist. Eesti Panga ökonomist Mari Rell märkis, et ettevõtjad on edukalt laiendanud haaret Kesk-Euroopas, sealhulgas Saksamaal, Poolas ja Leedus. Järgnevatel aastatel tuleb eksporditurgude mitmekesistamist jätkata, pakkudes Euroopa siseturul uusi lahendusi.

Samas toovad piiriülesed digiteenuste piirangud ja uued regulatsioonid ettevõtetele täiendavaid raskusi. Eksperdikogu soovitab Eestil osaleda aktiivsemalt Euroopa Liidu digireeglite kujundamises, et vältida liigseid takistusi kohalikule ettevõtlusele.

Raport puudutab ka avaliku sektori finantsinstrumente, soovitades nende juhtimisel lähtuda tegelikest riskidest ja vähendada süsteemi killustatust. Eesmärk peab olema erakapitali kaasamine, mitte selle asendamine. Uute võimalustena nähakse kaitsekulutuste sidumist kohaliku tootlikkuse kasvuga, kus riik saab tegutseda ettevõtetele esimese kliendina.