ERRi nõukogu reform põhjustab lahkhelisid Eestis

Kolumnist Viktoria Ladõnskaja-Kubits käsitleb ERRi nõukogu reformiga seotud lahkarvamusi ja kolme peamist vastuolusid: ekspertide arv nõukogus, ERRi rahastamine ja sisu jagamine tasuta platvormidel. Seaduseelnõu on riigikoguni jõudmisega viivitanud ning nimetatud küsimused võivad seaduse vastuvõtmist takistada.

Eesti avaliku meedia asutuse ERRi juhitamist puudutavad reformid tekitavad intensiivset arutelu, mis on viimasel ajal uuesti teravaks läinud. Kolumnist Viktoria Ladõnskaja-Kubits toob välja, et olulisemaid vastuolusid on kolm: küsimus selle kohta, mitu eksperdist peaks koosnema ERRi nõukogu, kuidas turvavaraliselt rahastada avaliku meedia tegevust ja millises mahus võiks ERRi loomistegevusi jagada tasuta veebiplatvormidel.

Ladõnskaja-Kubits märgib, et plaanitav seaduseelnõu on olnud ettevalmistuses juba mitme kuu vältel, kuid seni pole see riigikoguni jõudnud. Viivitus on tingitud erinevate sidusrühmade vastandlikest seisukohtadest nende kolme põhilise küsimuse osas.

Kolumnisti hinnangul pole väheolulisemad ka praktilised rakendamise aspektid. Erinevate osapoolte eriarvamustes avalduvad huvid ning väärtused, mis muudavad konsensuse saavutamise keeruliseks. Reformiga seotud arutelu tähendab, et ERRi tulevikku puudutav otsus ei tule kerge käega.

Ladõnskaja-Kubits viitab, et praegused vastuolud võivad olla piisavalt sügavad, et takistada seaduseelnõu riigikogus vastuvõtmist. See tähendab, et ERRi juhtimisel rakendatavad muudatused võivad venida kauemaks kui praegu ette nähtud.