ERR-i juht: rahastusmudel ei taga piisavaid vahendeid ja töötajate palgatõusu

Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Erik Roose kritiseerib valitsuse kavandatavat rahastusmudelit, märkides, et see ei kata organisatsiooni vajadusi ega taga töötajatele väärilist palgatõusu. Ministeeriumi hinnangul loob kavandatav nelja-aastane stabiilne rahastus ERR-ile aga vajaliku kindluse pikemaks planeerimiseks.

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimees Erik Roose on väljendanud tugevat rahulolematust kavandatava rahastusmudeli ja järgmise aasta eelarveplaanide suhtes. Roose sõnul on ERR-i finantsseis võrreldes riigi üldise majanduskasvuga jäänud ajale jalgu, mis omakorda takistab kvaliteetse sisu tootmist ja töötajate palgatõusu.

Kui 2007. aastal, mil ETV ja Eesti Raadio ühinesid, oli ERR-i eelarve umbes 23 miljonit eurot, siis järgmisel aastal planeeritakse toetuseks 44,76 miljonit eurot. Roose toob välja, et kui Eesti SKT on samal ajal kasvanud ligi 2,7 korda ja riigieelarve tervikuna 4,4 korda, siis ERR-i eelarve on suurenenud vaid 1,8 korda.

Palgad ja ootused

Kriitika keskmes on töötajate toimetulek. Roose sõnul on paljudes valdkondades, sealhulgas kultuuritöötajate seas, palgad märgatavalt tõusnud, kuid ERR-i töötajate puhul on need jäänud tagasihoidlikuks. Ta tõi välja, et paljudel organisatsiooni töötajatel on kuupalk 1720 eurot, mis on kultuuritöötaja miinimummäär.

«Kõik saavad palgalisa, aga meile, nagu ka teistele kultuuritöötajatele, jagatakse vaid raasud,» nentis Roose. Tema hinnangul on kavandatav 2,5-protsendiline palgatõus äärmiselt ebapiisav, võrreldes elukalliduse ja muude kulutuste kasvuga. «Üks kord tanklas käimine ja kogu aastane palgalisa on läinud,» lisas ta.

Pikaajaline rahastusmudel

Roose kritiseerib ka kava siduda rahastus kindla nelja-aastase perioodiga. Tema sõnul võib fikseeritud summa, isegi kui see on stabiilne, muutuda pikas perspektiivis lõksuks, kus organisatsioon peab hakkama saama väiksemate vahenditega, kui tegelikud vajadused nõuavad.

Kultuuriministeeriumi nõunik Andres Jõesaar selgitab olukorda teisiti. Tema kinnitusel on seaduseelnõu peamine eesmärk luua ERR-ile selgem ja prognoositavam finantsraamistik. See peaks andma rahvusringhäälingule kindlustunde, et järgmise nelja aasta jooksul baastoetust ei vähendata, võimaldades seeläbi teha pikemaajalisi investeeringuid ja kuluplaane.