Ernst Petersen-Särgava monument võib kolida Tallinna Reaalkooli juurde

Tallinna Reaalkooli hoolekogu soovib tuua Ernst Petersen-Särgava monumendi otse koolihoone juurde, kus kirjanik ja õpetaja töötas. Monument on oma 40-aastase ajaloo jooksul juba korra kolinud, Kadrioru pargist kesklinna.

Ernst Petersen-Särgava monument on Tallinna avalikus ruumis veetnud juba üle nelja kümnendi, kuid leiab end taas kolimisohu ees. Seekord soovib Tallinna Reaalkooli hoolekogu tuua skulptuuri otse koolihoone vahetusse lähedusse.

Pikk teekond Kadriorgust kesklinna

Monument püstitati 1985. aastal Kadrioru parki, kuid 15 aasta pärast toodi see kesklinna, vähem märgatavasse kohta. Kunstikriitik Harry Liivrand on selgitanud, et algne plaan nägi skulptuuri ette just kesklinna, kuid tolleaegsed võimud olid 1985. aastal selle vastu, mistõttu monument Kadriorgus sai.

Tallinna Linnavalitsuse muinsuskaitseosakonna juhataja Karolin Pihlap selgitas, et pargi kujupaigutuse loogika lähtus kultuuritegelaste ühisest teljest. «Ees olid Adamsoni ja Koordi monumendid, edasi Juhan Smuuli ja Särgava oma. Smuuli monument viidi hiljem Muhule, tema kodumaale. Lisaks oli Kadriorg 1990. aastate lõpus mõnevõrra hooletusse jäänud ning vandalismi oht oli reaalne,» ütles ta. 1998. aastal otsustati monument kesklinna viia ja paigutada võimalikult Tallinna Reaalkooli lähedale, kus Petersen-Särgava õpetas.

Kool tahab monumendi koju tagasi

Kooli hoolekogu esimees Madis Päts põhjendab soovi konkreetselt: «Ernst Petersen-Särgava mängis Tallinna Reaalkooli ajaloos ja kujunemises erakordset rolli. Koos Nikolai Kanniga lõid nad sisuliselt selle eestimeelse rahvusliku reaalkooli, mida me täna tunneme. Meie arvates peaks monument naasma koolihoone juurde, millest igapäevaselt mööduvad algklasside õpilased, ja nad kõik teavad, kes on Ernst Petersen-Särgava.»

Reaalkooli uue hoone ja Tallinna Keskraamatukogu vahele on kavas luua Teadmiste väljak, kuhu on juba paigutatud maadleja Georg Lurichi bareljeef. Särgava monumendile seal siiski ruumi pole, plats on hõivatud 19. sajandi lõpust pärit ankru ja kahuriga Rootsi sõjalaevalt Riksens Ständer, mis paigaldati venestusperioodil Vene laevastiku võidu auks Rootsi üle Vene-Rootsi sõjas aastatel 1788-1790.

Ankur ja kahur võiksid minna Aegnale

Pihlap leiab, et ankrule ja kahurile oleks sobivam koht Aegna saarel, laeva hukkumispaiga lähedal. «Mõistlik on viia ankur ja kahur sinna, kus nende koht on. Seal saaksid need rääkida hoopis teist lugu, Rootsi laeva hukust,» ütles ta.

Tallinna abilinnapea Tõnis Terik peab kooli ettepanekut mõistlikuks, kuid rõhutab, et enne tuleb lahendada ankru ja kahuri saatus. «Tuleb hinnata, kui palju see maksab ja kui keeruline logistiline operatsioon see on. Tõenäoliselt on see kõik täiesti teostatav,» ütles ta.