Erkki Tori: Venemaa tõstab Euroopas sabotaaži tempot ja Eesti peab olema valmis

Venemaa on käesoleval aastal asunud aktiivselt õõnestama Euroopa riikide turvalisust, suunates oma tegevuse kaitsetööstuse ja kriitiliste lülide vastu. Riigikantselei koordinatsioonidirektor Erkki Tori rõhutab, et Eesti peab olema valmis kiireteks vastusammudeks, kuna Kremli agressiivne taktika on suunatud lääneliitlaste ühtsuse murdmisele.

Venemaa on käesoleval aastal märgatavalt hoogustanud õõnestustegevust Euroopas, mis nõuab Eestilt suuremat valvsust ning kiiremat reageerimist. Riigikantselei koordinatsioonidirektor Erkki Tori rõhutas, et hiljutised rünnakud kaitsetööstusettevõtete vastu mitmes Euroopa riigis viitavad selgele strateegilisele mustrile.

«Venemaa on otsustanud sellel aastal tempot tõsta,» nentis Tori. Tema sõnul on viimastel kuudel täheldatud rünnakuid riigikaitsega seotud objektide vastu nii Saksamaal, Poolas kui ka Leedus. Ka Eestis on toimunud sarnaseid intsidente, sealhulgas augusti keskel Tallinnas aset leidnud tulekahju Milrem Roboticsi tootmishoones, mida julgeolekuasutused uurivad võimaliku sabotaažina. Samuti tõi ta näiteks restorani Slava Ukraini põlengu.

Kaitsetahe ja kiire reageerimine

Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem on viidanud, et ohupilt on Eestis praegu killustunud ja ohutaju piirkonniti erinev. Tori nõustub, et strateegiline eesmärk peaks olema ühtne arusaam ohust. Tema hinnangul peab Eesti olema valmis kiiremateks otsusteks. Kui on võimalik midagi ära teha ühe päeva jooksul, ei tohi oodata kaht päeva. Eesti eesmärk on hoida oma territoorium vastasele võimalikult keerulise töökeskkonnana.

«Kui isegi täna me ei näe konventsionaalset sõjalist ohtu, siis pikas perspektiivis Venemaa ei muutu ja me peame selle jaoks valmis olema,» selgitas Tori. Tema hinnangul proovib Kreml sellise tegevusega saata sõnumit, et Eesti peaks Ukraina toetamise lõpetama.

Piir ja Venemaa strateegia

Vladimir Putin teatas hiljuti, et Venemaal puuduvad agressiivsed plaanid Euroopa suhtes, kuid Tori hinnangul on selline retoorika vaid osa mittekonventsionaalsest sõjapidamisest. Venemaa kasutab varjatud operatsioone, millest on lihtne end distantseerida. Nad kasutavad isikuid, kellest saab vajadusel kiiresti lahti öelda ning eitada sündmuste toimumist.

Seetõttu on Eesti kohustus selgitada liitlastele, et oht on reaalne ja kollektiivne. Piir Venemaaga jääb esialgu avatuks, kuid rakendatud on täielik tollikontroll nii kaupade kui inimeste suhtes. Olukorra halvenedes on Eesti valmis piiripunktid sulgema. Samuti valmistub Eesti stsenaariumiks, kus uus mobilisatsioon Venemaal võib kaasa tuua surve suurenemise Ukrainale ning võimaliku põgenikevoolu.