Erkki Tori: riigiasutused vajavad kriisiajal kiiremat õigust sõnavabadust piirata

Riigikantselei koordinatsioonidirektor Erkki Tori selgitab, miks neli riigiasutust peaksid saama kriisi- või sõjaajal täiendava volituse sõnavabadust piirata. Tema hinnangul ei pruugi valitsuse korraldusega reageerimine olla piisavalt kiire, kui avalik info ohustab turvalisust või riigikaitset. Meedialiit on tõstatanud küsimusi selliste piirangute põhjendatuse kohta.

Riigikantselei koordinatsioonidirektor Erkki Tori on asunud selgitama ettepanekut, mille kohaselt peaksid neli riigiasutust saama kriisi- või sõjaolukorras senisest laiemad õigused avaliku teabe leviku piiramiseks. Tori kinnitusel on meedialiidu tõstatatud küsimused väljendusvabaduse piiramise kohta päevakohased ja väärivad sisulist arutelu.

Miks kiirreageerimine on vajalik

Tori selgituse kohaselt on põhiprobleem ajafaktor: praegu nõuab sõnavabaduse piiramine valitsuse korraldust, mis kriitilises olukorras võib osutuda liiga aeglaseks. Kui avalikult levitatav teave ohustab vahetult inimeste elu ja turvalisust või paljastab riigikaitseliselt tundlikku informatsiooni, vajab riik tema sõnul vahendeid kiiremaks reageerimiseks.

Selleks soovitaksegi anda neljale konkreetsele riigiasutusele täiendav pädevus, mis võimaldaks neil teatud teabe levikule piiranguid seada ilma, et iga kord oleks vaja eraldi valitsuse tasandi otsust. Tori rõhutas, et tegemist ei ole tavaliste olude meetmega, vaid vahendiga, mida rakendataks üksnes kriisi- või sõjaajal.

Meedialiidu mured on asjakohased

Koordinatsioonidirektor tunnistas, et meedialiidu küsimused on sisulised ja nendega tuleb tõsiselt tegeleda. Vabadus avaldada ja levitada teavet on demokraatliku ühiskonna nurgakivi, mistõttu peab iga sellekohane piirang olema selgelt põhjendatud, proportsionaalne ja ajaliselt piiratud.

Debatt tõstatab laiema küsimuse sellest, kuidas tasakaalustada riigikaitselisi vajadusi ja ajakirjandusvabadust erakorralistes oludes. Eesti julgeolekuolukorra pingestumine on pannud seadusandjad otsima lahendusi, mis võimaldaksid riigil ähvardavatele olukordadele tõhusamalt reageerida, säilitades samas demokraatliku õigusriigi põhimõtted.