Erkki Sapp: Eesti energiadebatt vajab fookuse nihutamist üksiktehnoloogiatelt tervikule

Erkki Sapp rõhutab, et Eesti energiadiskussioon keskendub liigselt vaid tootmisviiside võrdlemisele, jättes tähelepanuta süsteemi kogukulud ja varustuskindluse. Elering alustab koostöös TalTechiga põhjalikku analüüsi, et hinnata erinevate arengustsenaariumide mõju tarbija lõpphinnale ja võrgusüsteemi pikaajalisele toimimisele.

Eesti energiapoliitika on aastaid keerelnud küsimuse ümber, milline konkreetne tootmisviis pakub kõige odavamat elektrit. Tuulepargid konkureerivad tuumajaamadega ning päikeseenergia ja juhitavad võimsused otsivad tasakaalupunkti, kuid see lähenemine on ohtlikult ühekülgne. Erkki Sapp märgib, et süsteemi tervikpilt jääb sageli varju, kui fookus on ainult üksikutel tehnoloogilistel lahendustel.

Elektrisüsteem ei koosne üksnes tootmisüksustest. See hõlmab keerukat võrguvõimet, reservide haldamist, naaberriikidega sõlmitud ühendusi ja tasakaalustamisteenuseid, mis peavad toimima igal sekundil. Eleringi ja Norstati suvise küsitluse kohaselt on enam kui kolmveerandil Eesti elanikest raske hoomata energia- ja elektrituru toimimist. See teadmatuse lõhe loob soodsa pinnase lihtsustatud lahenduste pakkumiseks, mis aga ei pruugi pakkuda pikaajalist kindlustunnet.

Süsteemi terviklikkus ja kulude kontroll

Tarbijate ootused energeetikale on selged: taskukohasus ja hinnastabiilsus on esmatähtsad, kuid kriisikindlus ja energiasõltumatus on vaid sammuke tagapool. Üksikute tootmisviiside kulude võrdlemine ei arvesta asjaoluga, et erinevad lahendused mängivad süsteemis erinevat rolli. Näiteks tuuletoodangu kasv Balti riikides vähendab reservide hankimise kulusid märgatavalt, Eleringi andmetel ulatub see sääst umbes 155 000 euroni päevas, kui tuuletoodang küündib 1000 megavatini.

Eesti riik on andnud Eleringile ülesande koostada põhjalik analüüs, mis ei keskendu võitjate ja kaotajate selgitamisele tehnoloogiate seas, vaid hindab kogu energeetikaökosüsteemi elukaare kulusid. Koostöös TalTechiga valmivad lähikuudel esimesed stsenaariumid, mis võtavad arvesse nii võrguarendusi, salvestuslahendusi kui ka seotust Euroopa energiaturuga.

Analüüsi tulemused peaksid selguma 2027. aasta lõpuks. Eesmärk on luua läbipaistev mõõdupuu, mis võimaldab hinnata, milline investeeringute kombinatsioon tagab eestlastele konkurentsivõimelise hinna ka kõige keerulisemates oludes. Praegune olukord, kus vaid veerand elanikest usub, et süsteemiarengutes arvestatakse piisavalt tarbija huvidega, vajab sisulist muutust ja tõenduspõhist diskussiooni.