Erkki Keldo: vanemaealiste eemalejäämine tööturult on välditav

Kuigi Eesti vanemaealised on Euroopa ühed aktiivseimad töötajad, takistavad eelarvamused ja paindlike töökohtade vähesus paljusid pensionieas edasi töötamast. Poliitik ja töötukassa nõukogu liige Erkki Keldo rõhutab, et kogenud töötajate potentsiaali parem kasutamine on vajalik nii ühiskonnale kui ka tööandjatele.

Erkki Keldo hinnangul on Eesti vanemaealiste tööturg paradoksaalses olukorras: olles Euroopa Liidu aktiivseimad, seisavad nad siiski silmitsi aegunud stereotüüpide ja töökorralduse puudujääkidega. Möödunud aastal ulatus 65-aastaste ja vanemate hõivemäär Eestis 18,2 protsendini, mis on Euroopa Liidu kõrgeim näitaja, ning 55-64-aastaste seas on töölkäijate osakaal koguni 77 protsenti. Statistika näitab selgelt, et Eesti eakad soovivad ühiskonnas aktiivselt osaleda.

Stereotüübid takistavad arengut

Tihti takistab kogenud inimeste naasmist tööturule või seal jätkamist põhjendamatu hirm nende väidetava kohanemisvõimetuse või tehnoloogilise mahajäämuse ees. Praktika tõestab aga vastupidist. Töötukassa kogemused kinnitavad, et vanem põlvkond on üha rohkem valmis ümberõppeks, sealhulgas digioskuste omandamiseks. Selle üheks strateegiliseks prioriteediks on töötukassa nõukogus seatud just vanemaealiste IKT-oskuste parandamine, et võimaldada neil konkurentsivõimelisena püsida.

Kõige teravamaks probleemiks on jätkuvalt sobivate töötingimuste puudumine. Paljud eakad eelistaksid tervislikel põhjustel või hoolduskohustuste tõttu töötada osalise koormusega, kuid tööandjate pakutavates mudelites on see võimalus veel liiga harv. Ometi on kogenud töötaja ettevõttele väärtuslik ressurss, pakkudes stabiilsust ja pühendumust, mida kiirkoolitused ei asenda.

Riiklikud meetmed ja tööandjate roll

Riik on astunud samme olukorra leevendamiseks, laiendades tänavu juulis palgatoetust üle 55-aastastele pikaajalistele töötutele. Eesmärk on vähendada tööandjate riski ja julgustada värbamisotsuseid. Lisaks on kasutusel paindlik pensionisüsteem, mis võimaldab pensioni maksmist peatada või edasi lükata, motiveerides inimesi töötamist jätkama ja seeläbi tulevast pensioniõigust kasvatama.

Lõppkokkuvõttes sõltub tööjõupuuduse leevendamine paljuski tööandjate valmisolekust. Paindlik tööaeg, osakoormus ja kaugtöö ei ole heategevusprojektid, vaid strateegilised investeeringud. Ettevõtjatel ja juhtidel on aeg vaadata üle oma töökorraldus, et väärtustada kogenud töötajaid ja välistada vanuse kui takistuse tekkimine.