ERJK: Eesti erakonnad elavad riigitoetuse ootuses üle oma võimete

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon hoiatab, et parteide finantskäitumine sarnaneb hasartmänguga. Poliitikud sõltuvad riigieelarvest ning sageli võetakse laene lootuses heale valimistulemusele.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) hoiatab, et Eesti erakonnad kipuvad oma majandustegevuses elama üle võimete. Komisjoni hinnangul meenutab erakondade finantssüsteem kohati õnnemängu, kus kulutused planeeritakse tulevaste valimistulemuste põhjal, mis ei pruugi alati ootusi täita.

Võlaprobleemid ja riigieelarve

ERJK aseesimees Kaarel Tarand tõdeb, et aruandlus polegi peamine murekoht, vaid hoopis erakondade suutlikkus majanduslikult toime tulla. „Probleem on selles, kui kaua nad pärast valimisi on oma partneritele võlgu,“ sõnas Tarand. Ta märkis, et poliitilised ühendused võtavad sageli kohustusi, mille katteks vajalikke tulusid veel ei paista, mis on ärimaailmas ebatavaline käitumine.

Tänavu jaotatakse Eesti parlamendierakondade vahel riigitoetusena 4 774 800 eurot. Summa jaguneb proportsionaalselt vastavalt Riigikogu valimistulemustele. Lisaks saavad parlamendivälised jõud nagu Parempoolsed 30 000 euro suuruse toetuse, tingimusel et nad on saanud vähemalt kaks protsenti häältest.

Annetuste ja liikmemaksude roll

Sihtasutuse Liberaalne Kodanik juht Tarmo Jüristo selgitab, et praegune süsteem soosib tugevat sõltuvust riigirahastusest. Tema sõnul pole liikmemaksude ja annetuste vahel sisulist vahet, kuna mõlemad toimivad pigem formaalsusena. Mõned erakonnad kasutavad fikseeritud makse, samas kui teised on kehtestanud astmelised süsteemid, kus näiteks Riigikogu liikmed maksavad kõrgemat tasu.

Endine poliitik Kadri Simson meenutab, et pangalaenude puhul nõutakse erakondade juhatuse liikmetelt sageli isiklikku käendust. See tähendab, et juhid vastutavad erakonna võlgade eest oma varaga. Tema hinnangul tagab selline süsteem läbipaistvuse, kuna erakondade tegevjuhid on sunnitud võtma otsest vastutust ka keerulistel aegadel.