Eripedagoog: madala arvutamisoskusega õpilasi lepitakse Eesti koolides liiga sageli

Matemaatikaga hätta jäänud õpilane võib lõpetada põhikooli, ilma et õpiraskuse põhjus oleks selgeks saanud. Tallinna Ülikooli lektor Liina Malva ütleb, et diferentseeritud õppematerjalid aitaksid olukorda parandada.

Matemaatikaga hätta jäänud õpilane võib jõuda põhikooli lõpuni, ilma et tema õpiraskuste põhjus oleks kunagi selgeks saanud. Eripedagoogi ja Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi lektori Liina Malva sõnul jätab tihe õppekava õpilünkade parandamiseks vähe ruumi. Olukorda võiks tema hinnangul leevendada diferentseeritud õppematerjalid.

Malva tegutseb korraga nii koolis eripedagoogina kui ülikoolis lektori ja teadlasena. Viimastel aastatel on tema teadustöö keskmes olnud just matemaatika õpiraskused.

"Praktiku vaatenurgast julgen öelda, et matemaatika õpiraskusi võib esineda igas klassikomplektis ja igas kooliastmes," ütles Malva, kes hiljuti pälvis "Naised teaduses" stipendiumi. Täpset õpiraskustega laste osakaalu on keeruline välja tuua, sest ühtseid hindamisvahendeid pole ning raskuste ulatus on lai. Teaduskirjanduse järgi võib matemaatika õpiraskus olla igal neljandal õpilasel.

Probleemi ulatus Eesti koolides

Malva ja tema kolleegide sel kevadel avaldatud uuringus osales 773 kaheksanda klassi õpilast. Neist üheksa protsenti kuulus madala arvutamisoskusega rühma, ehkki õpetajad polnud nende raskusi varem märganud. Nende teadmised olid nõrgemad kui õpilastel, kelle matemaatikaraskused olid õpetajatele juba silma hakanud.

"Võib arvata, et mingi hetk lihtsalt lepitakse madala arvutamisoskusega," nentis Malva. Õpetajate võimalusi erinevustega arvestada piirab muu hulgas kiire õppetempo. Koolid lahendavad õpilünki erinevalt: mõned kasutavad temporühmi või abiõpetajaid, teistes on selle ülesande võtnud enda peale eripedagoog.

Neli tüüpi õpiraskusi

Malva eristab matemaatika õpiraskuste puhul nelja suuremat rühma, ning iga rühm vajab omasugust tuge. Esimene on düskalkuulia ehk spetsiifiline arvutamisvilumuste häire. "See on kaasasündinud, sageli pärilik ja jääb inimesega kogu eluks," selgitas ta. Eestis on düskalkuulia märkamine ja diagnoosimine aga väga harv.

"Hästi lihtne näide: mängime lauamängu, veeretame täringut ja vaatame täringule. Me teame kohe, mitu täppi seal on. Düskalkuuliaga laps peab kõiki täppe hakkama ükshaaval loendama," lisas ta.

Teise rühma kuuluvad tunnetustegevuse iseärasustest tulenevad raskused, mis puudutavad taju, mälu, mõtlemist ja tähelepanu. Need võivad mõjutada matemaatika õppimist kõigis teemades, düskalkuulia aga mõjutab peamiselt arvutamisoskust. Kolmandaks võivad raskused olla ajutised, tekkides haigestumise, õpetajavahetuse või ärevuse tõttu. Neljas rühm hõlmab muid spetsiifilisi õpiraskusi. Näiteks on düsleksiaga lapsel matemaatika keerulisem, sest lugemisraskused ei jää tekstülesannetega piirduma. "Düsleksia mõjutab suuresti töömälu ja taju. Näiteks on leitud, et kuni 60 protsenti düsleksiaga õpilastest kogevad ka raskusi matemaatika õppimisel," selgitas Malva.

Kohandatud materjalid aitavad

Üks viis erinevate oskustega õpilastega arvestada on diferentseerimine, ehk õppe kohandamine nii, et see aitaks kõiki. Malva uurimisrühm on vaadelnud eelkõige kohandatud õppematerjalide mõju. Varasemas uuringus mõõtsid nad õpilaste teadmisi enne ja pärast sekkumist. Madalate eelteadmistega õppijad said kõige rohkem kasu digitaalsetest materjalidest, paberil kohandatud materjalid aga toetasid kõigi õpilaste motivatsiooni.

"Õpilased olid järjekindlamad, samal ajal kui õppimisele kulutatud energia ja aeg vähenesid," rääkis Malva. Tema hinnangul tasuks diferentseerimisega tegeleda eesmärgipäraselt, et suuri erinevusi ennetada.

Sobivate materjalide olemasolu sõltub praegu aga suuresti õpetaja ja eripedagoogi võimalustest. "Meil ei ole sellist süsteemset lähenemist, et oleks igale õppeainele ja igas klassis need materjalid olemas. Igaüks teeb hetkel ise, nii nagu oskab ja jaksab," sõnas ta.

Düskalkuuliaga õpilaste puhul on probleemiks ka hindamisvahendite puudus. Malva sõnul algab Targa Tuleviku Fondi toel uuest aastast töö selleks, et Eesti koolidel oleks ligipääs normeeritud testile düskalkuulia tunnuste tuvastamiseks. "Eripedagoogi jaoks muutub tuvastamine lihtsamaks ja täpsemaks ning need õpilased, kes muidu märkamata jääksid, saavad loodetavasti sihipärast abi," lisas ta.

Tänavu pälvisid "Naised teaduses" 7000-eurose stipendiumi ka Tartu Ülikooli analüütilise keemia teadur Pilleriin Peets ja Tartu observatooriumi nooremteadur Anni Kasikov. Malva intervjuu on täispikkuses kuulatav Vikerraadio saates "Atlas" pühapäeviti kell 17.05.