Erik Gamzejev: Ida-Virumaa tulevik pärast 340 miljoni euro ärakulutamist

Tartu Ülikooli teadlaste uus uuring tõstatab küsimuse Ida-Virumaa käekäigust pärast 340 miljoni eurose õiglase ülemineku fondi ammendumist. Kuigi piirkonda on tekkinud uusi ettevõtmisi, on majanduse ümberkorraldamine osutunud keeruliseks ja aeglaseks protsessiks.

Tartu Ülikooli ühiskonnateadlased on käivitanud 1,5 miljonit eurot maksva uuringu, et kaardistada Ida-Virumaa elanike sotsiaal-majanduslikku heaolu. See projekt, mis kestab aastaid, keskendub sellele, kuidas kohalik kogukond suudab kohaneda põlevkivitööstuse hääbumisega. Fondi eesmärk on leevendada Euroopa Liidu kliimapoliitikast tulenevat survet, pakkudes majanduslikku tuge piirkonnale, mis on varem toetunud peaasjalikult fossiilkütustele.

Edusammud ja viivitused

Ida-Virumaa on juba saanud esimesi nähtavaid tulemusi, mida õiglase ülemineku fond on finantseerinud. Narvas on valminud magnetitehase esimene etapp, Peipsi ääres avati hiljuti loodusspaa ning Jõhvis valmivad peagi filmistuudiod. Kohtla-Järve äriparki kerkivad uued tootmisüksused, Auveres ehitatakse hapnikutehast ning Alutagusel on renoveeritud vallamaja. Need objektid ja ettevõtted näitavad fondi käegakatsutavat mõju, kuid võrreldes põlevkivitööstuse varasema panusega riigieelarvesse ja tööhõivesse, jääb 340 miljoni euro suurune süst vaid ajutiseks valuvaigistiks.

Kogemus näitab, et uute ettevõtete rajamine on oodatust aeglasem ja keerulisem protsess. Poliitilised otsused sulgeda vana tööstusharu käivad kiiremini kui uute äriideede elluviimine. Mitu ettevõtet, kes on toetusraha saanud juba aastaid tagasi, ei ole suutnud ehitustegevust alustada või on suurte riskide tõttu sootuks loobunud. Fondi raha on olnud abiks hoonete rajamisel, kuid laenuandjad ja investorid on uute ideede suhtes jätkuvalt ettevaatlikud.

Strateegiline vajadus järjepidevuse järele

Uuringu järeldused kinnitavad vana tõde: elanikud jäävad piirkonda, kui neil on tagatud väärikas palk, ligipääs haridusele ja arstiabile ning võimalus rajada kodu. See vajadus on ühesugune nii Ida-Virumaal kui mujal Eestis. Ida-Virumaa eripära on aga põlevkivitööstuse kiire väljasuretamine, mis nõuab piirkonnalt erakordset kohanemisvõimet.

Riigijuhid peaksid Euroopa heitmekaubanduse reformimisel kaitsma Eesti tööstuse huve, vältides olukorda, kus toimiv suurtootmine kägistatakse enne, kui uue põlvkonna ettevõtted on suutelised majandust vedama. Arukas strateegia eeldab plaani õiglase ülemineku fondi jätkamiseks teise ja kolmanda etapiga. Eesmärk ei saa olla ainult projektipõhine toetamine, vaid jätkusuutliku ja mitmekesise majanduskeskkonna loomine, mis kestab ka pärast eurotoetuste lõppemist.