Erihoolekandes ootab kohta üle 2000 inimese, riigi hind katab kuludest vaid 60-65%

Eesti erihoolekandes on järjekorras üle 2000 abivajaja ning teenuse hind katab tegelikest kuludest vaid 60-65 protsenti. Valdkonna esindajad ja ametnikud nõuavad riigieelarvest lisaraha, Riigikogus on esitatud ettepanek lisada vähemalt 30 miljonit eurot.

Eesti erihoolekande krooniline alarahastus on toonud kaasa olukorra, kus teenusekohta ootab järjekorras üle 2000 abivajaja. Riigi makstav hind katab teenuse tegelikest kuludest vaid 60-65 protsenti. Seda tõdes ETV saates "Impulss" hoolekandeteenuste juhatuse esimees Ragnar Vaiknemets.

Vaiknesa sõnul pärsib puudujääk vajalikke investeeringuid. «Nii külm vastus kui see ka ei ole, siis antud hetkel lahendab probleemi raha küll, seda on öelnud ka riigikontroll,» ütles ta. Järgmise nelja aasta jooksul vajaks valdkond tema hinnangul lisaraha 200 miljonit eurot.

Sotsiaalkindlustusameti juht Maret Maripuu möönis, et olemasolevate vahendite ja kasvava vajaduse vahel on teravad käärid. Eesti peale on 159 teenuseosutajat, kuid pearaha moodustab Maripuu sõnul vaid umbes 78 protsenti tegelikust vajadusest.

Tallinna abilinnapea Riina Solman lubas, et pealinn on valmis kohe juurde looma 400 erihoolekandekohta, kui riik tagab rahastuse.

Ministeerium: valikud on rasked

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa kinnitas, et ministeerium teab probleemidest. Tema sõnul on riik pidanud sotsiaalvaldkonnas haavatavate rühmade vahel raskeid valikuid tegema. «Me oleme alles hiljaaegu tegelenud hooldusreformiga, proovinud toetada neid inimesi, kes on oma lähedaste hooldajad ja juttu on ka eakatest,» ütles ta. Kantsler tunnistas, et erihoolekanne on jäänud alarahastatuks.

Puuetega inimeste koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk nõudis, et riik täidaks seaduses kirjas olevaid kohustusi. Tema sõnul ei tohi prioriteete valida selle järgi, et abivajajad ei suuda kõva häält teha.

Riigikohtu otsus lisab survet

Hiljuti otsustas riigikohus Tartu juhtumi põhjal, et riik peab abivajajale tagama erihooldekodu koha mõistliku aja jooksul. Riigikogu liikme Helmen Küti hinnangul ei saa riik teenust pakkumata jätta põhjendusega, et raha pole. «Olukorras, kus inimesed on hädas ja kohtuotsus on täitmiseks, ei saa lihtsalt öelda, et jätame selle täitmata, siis vaatame, kui on võimalused,» ütles Kütt.

Kütt lisas, et mitme erakonna saadikud on teinud ettepaneku lisada riigieelarvesse erihoolekandeks vähemalt 30 miljonit eurot.