Erihoolekande pakkujad korraldavad Tallinnas meeleavalduse, nõudes valitsuselt lisaraha

Erihoolekande teenuseosutajad korraldavad sel neljapäeval Tallinnas protesti, et nõuda valitsuselt kriitilist rahastust psüühiliste erivajadustega inimeste teenuskohtade ja töötajate palgatõusuks. Sotsiaalministeerium on eelarvekõnelustel taotlenud valdkonnale 200 miljonit eurot, kuid teenuseosutajad rõhutavad, et rahapuudus on olukorra muutnud väljakannatamatuks.

Selle nädala neljapäeval suunduvad erihoolekande teenuseosutajad ning abivajajate lähedased rongkäiguga Riigikogu eest Stenbocki majani, et avaldada meelt vaimse tervise valdkonna kroonilise alarahastuse vastu.

Erihoolekande sektoris on olukord teravnenud, kuna tuhanded psüühikahäirete või vaimupuudega inimesed on sunnitud pikalt ootama vaba kohta hooldekodus, mis on paljudele peredele tekitanud meeleheite. Lisaks teenuskohtade puudusele on sektori üheks suurimaks murekohaks töötajate madalad palgad, mis ei vasta töö raskusastmele ega vastutusele. Tegevusjuhendajad, kes peavad igapäevaselt õpetama abivajajatele toimetulekuoskusi ning aitama neil hallata hirmusid ja tundeid, lahkuvad sageli madala tasu tõttu erialalt.

Riigikohtu nõudmine ootab täitmist

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa kinnitas suve alguses Vikerraadiole, et ministeerium on järgmise nelja aasta eelarveläbirääkimistel küsinud valdkonnale juurde 200 miljonit eurot. Eesmärgiks on nii uute teenuskohtade loomine kui ka töötajate palgatõus. Samas on eelnevad aastad näidanud, et valitsuse eraldatud summad on jäänud vajadustele märgatavalt alla, näiteks kui Puuetega Inimeste Koda hindas tegelikuks hädavajaduseks 50 miljonit eurot, eraldati 2026. aastaks vaid 4,2 miljonit.

Kõige olulisema survepunktina rõhutavad protestijad Riigikohtu 2025. aasta aprillikuist otsust. See kohustas riiki seadust järgima ning tagama teenuskoha kõigile abivajajatele hiljemalt kolme kuu jooksul. Seni on paljudes kohtades järjekorrad sellest märksa pikemad, mis võib olla ohtlik nii abivajajale endale kui ka tema lähedastele.

Erihoolekande teenused on kriitilised, et toetada erivajadustega inimeste iseseisvat elu ja hakkamasaamist oma kodukogukonnas, mitte isolatsioonis. Eelseisva meeleavaldusega soovitakse valitsusele meelde tuletada, et ligipääs vajalikule toele ja hooldusele on põhiline inimõigus, mille tagamine nõuab 2027. aasta riigieelarve koostamisel selget ja kindlat rahastamisotsust.