Erihoolekande järjekorras ootab üle 2000 inimese, riigieelarve lisaraha ei kata vajadust

Erihoolekanne vajaks nelja aasta jooksul 200 miljonit eurot, kuid kogu sotsiaal- ja tervisevaldkonnale on järgmise aasta eelarves lisa nähtud 37 miljonit. Opositsioon nõuab lisaraha, kuigi riigikohus on kohustanud riiki teenust tagama.

Riigikogu võttis esimeses lugemises vastu järgmise aasta riigieelarve ning üks teravamaid vaidlusi käib erihoolekande rahastuse üle. Valdkond vajaks järgmise nelja aasta jooksul lisaks 200 miljonit eurot, kogu sotsiaal- ja tervisevaldkonnale on aga lisa ette nähtud 37 miljonit. Kui palju sellest jõuab erihoolekandeni, pole teada.

Järjekorras ootab praegu teenust üle 2000 inimese.

Pere, kes jäi teenusest välja

19-aastane Alex on sügava puudega: ta sündis sügavalt enneaegsena ja tema aju sai tugevalt kahjustada. Noormees vajab ööpäevaringset hooldust, abi on vaja söömisel ja riietumisel. Tal esinevad epilepsiahood ning ema Merje Liiv peab teda pidevalt jälgima. «Mina vahendan talle maailma ja mina olen tema silmad, käed,» ütles Liiv.

Pere lootis, et pärast kooli lõppu saab Alex erihoolekandesse. Selgus aga, et noormees on teenuse jaoks liiga raske juhtum. «Alex oli nende jaoks klient, kes on liiga keeruline, aga mitte nii keeruline, et jätta ta ainult pere hooldada. Vot see tegi haiget,» rääkis Liiv. Kohalik omavalitsus määras Alexile isikliku abistaja, kes käib tema juures tööpäeviti.

Järjekord käib kuupäeva, mitte vajaduse järgi

Aktsiaselts Hoolekandeteenused juhatuse esimehe Ragnar Vaiknemetsa sõnul ei pruugi inimene, kelle praegu järjekorda paneb, oma eluajal kohta saada. Abivajadust korduvalt ei hinnata ja tervishoiule omast triaaži ei toimu. Kohti on selgelt liiga vähe, eriti autistidele ja liitpuudega inimestele, kes vajavad teenust kogu elu.

Järjekorras arvestatakse praegu eelkõige lisamise aega, mitte abivajaduse suurust. Sotsiaalkomisjonis on töös eelnõu, mille järgi tuleks arvestada inimese tegelikku vajadust.

Kevadel otsustas riigikohus, et kui inimene vajab erihooldekodu kohta, peab riik selle kindlustama ning abivajajat ei tohi rahapuuduse ega kohanappuse tõttu lõputusse järjekorda panna.

Reserv jäeti riigikogu otsustada

Valitsus jättis tuleva aasta eelnõus sotsiaalvaldkonna reservi 7,4 miljonit eurot. See on mõeldud läbirääkimisteks opositsiooniga, et vähemusvalitsuse eelarve parlamendis toetust leiaks. Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütles, et sellist asja pole ta varem näinud: «Sellist asja ma pole elus näinud, et riigieelarve muresid niimoodi lahendatakse vaba reservi kaudu.» Tema hinnangul tehakse erihoolekandes nii, nagu paluks ratastooli vajajal oodata uue aastani.

Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo (Reformierakond) märkis, et oleks ministrina pannud sellise teema otse eelarvesse, mitte jätnud seda lahtiseks. Tema sõnul võimaldaks 7,4 miljonit eurot aastas ehk nelja aasta peale 37 miljonit luua mõned uued kohad ja tõsta veidi palku, sest valdkonnas on tööjõupuudus.

Vaiknemets hoiatas, et rahastuse puudumine jõuab ringiga riigile tagasi. Teenuseta jäänud inimesed hakkavad rohkem pöörduma kiirabisse, politseisse, tervishoidu ja omavalitsustesse. «Me hakkame laptopiga naelu seina lööma,» ütles ta.