Erihoolekande järjekorras ootab Eestis üle 2000 inimese

Oktoobri alguse seisuga ootab Eestis riiklikku erihoolekande teenust 2049 inimest, kellest ligi kolmandik vajab abi koheselt. Vaatamata riigikohtu kevadel tehtud otsusele, mis keelab riigil eelarvepuudujäägile viidates abivajajaid abita jätta, pole riigieelarve eelnõu oodatud lisaraha toonud.

Eestis ootab oktoobri alguse seisuga erihoolekande teenuse järjekorras 2049 inimest. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) hinnangul on valdkonna olukord kriitiline, kuna vaatamata korduvatele püüdlustele on teenuse ootejärjekord püsinud kuust kuusse sarnases suurusjärgus.

Lagle Kalberg, Sotsiaalkindlustusameti erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja, märgib, et järjekorras olijatest umbes kolmandik, ehk üle 700 inimese, on avaldanud soovi teenusele minna koheselt, kui sobiv koht vabaneb. Paljudel juhtudel jääb vajalik abi saamata kas teenuse kättesaamatuse tõttu kodukoha lähedal või sobiva rahastuse puudumise tõttu. "Meil on järjekorras väga palju inimesi, kes vajavad teenust nüüd ja kohe," kirjeldab Kalberg olukorda.

Riigikohus nõuab teenuse tagamist

Tänavu aprillis langetas riigikohus põhimõttelise otsuse, mille kohaselt ei saa riik vabandada abivajaja teenuseta jätmist eelarvepuudujäägiga. Kohus rõhutas, et kui inimene vastab abi saamise tingimustele, peab riik selle talle tagama, tehes vajadusel koostööd nii erasektori kui kohalike omavalitsustega. Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa rõhutas suvel riigieelarve kõnelustel vajadust lisarahastuse järele, et luua uusi teenuskohti ja tõsta töötajate palku. Valitsuse värskes riigieelarve eelnõus on aga kogu sotsiaal- ja tervishoiusektorile ette nähtud vaid 37 miljonit eurot lisaraha, mis ei kata ministeeriumi esialgset soovi.

Poliitiline kauplemine ja vajadused

Septembris korraldasid erihoolekande teenuse pakkujad Toompeal meeleavalduse, et juhtida tähelepanu alarahastusele. Ehkki Lauri Läänemets, sotsiaaldemokraatide esimees, on kinnitanud, et erakond ei tegele eelarve läbirääkimistel kauplemisega, on eraldatav summa tekitanud vastakaid tundeid. Maarja Krais-Leosk, puuetega inimeste koja juht, nentis, et kuigi oodatud 200 miljonit jäi saamata, on ka 37 miljonit eurot siiski samm edasi. Oktoobri alguse seisuga oli Eestis vabu teenuskohti 54.