Eramaa sildid Eestis ei tühista seaduslikku kallasrada

Looduses liikudes kohtab sageli keelavaid silte, mis võivad eksitada, ent seadusandlus tagab kallasrajal avaliku läbipääsu. Omanike õigused ei tohi piirata inimeste ligipääsu veekogude äärde, kui tegemist on avalikult kasutatava alaga.

Eesti looduses matkaja satub tihti olukorda, kus plaanitud teekonna katkestab punane ja resoluutne silt „Eramaa“. Selline tähistus võib tekitada ebakindlust, pannes rändaja kahtlema, kas edasiliikumine on seadusega kooskõlas või rikub see kinnistuomaniku privaatsust.

Seadusandluses on asi siiski selgelt sätestatud. Avalikult kasutatavatel veekogudel on kallasrada, mille laius on vastavalt veeseadusele kümme meetrit. See ala on mõeldud kõigile liikumiseks, sõltumata sellest, kes on kaldaäärse maa omanik. Silt, mis keelab sisenemise, ei saa tühistada riiklikku regulatsiooni, mis tagab ligipääsu loodusele.

Samas on oluline eristada elamumaad muust kinnistust. Omanikul on õigus oma koduümbrust kaitsta, kuid see õigus lõpeb seal, kus algab avalik huvi. Nii matkajad kui ka maaomanikud peaksid austama teineteise ruumi. See tähendab, et rändaja liigub tähistatud radadel ja ei häiri kodurahu, samas kui maaomanik ei tõkesta ebaseaduslikult avalikku kallasrada.