Erakordne kuumalaine Kesk- ja Ida-Euroopas purustab temperatuurirekordeid

Kesk- ja Ida-Euroopat räsiv äärmuslik kuumus on toonud kaasa ajaloolisi temperatuurirekordeid ning häirinud energiataristut, sundides võime reageerima. Poolas on madala veetaseme tõttu suletud kaks suurt elektrijaama, samal ajal kui Slovakkias mõõdeti riigi uus kõrgeim õhutemperatuur.

Kesk- ja Ida-Euroopat tabanud ekstreemne kuumalaine on põhjustanud märkimisväärseid häireid energiasektoris ja tõstnud päevakorda küsimused energiajulgeolekust. Neljapäeval teatas Slovakkia hüdrometeoroloogiaamet, et Dolné Plachtinces mõõdeti 42 kraadi, mis on riigi uueks kõigi aegade temperatuurirekordiks.

Energiataristu kriis Poolas

Poolas on olukord sundinud võime reageerima, kuna Vistula jõe kriitiliselt madal veetase on piiranud jahutusvee kättesaadavust. See on viinud Kozienice ja Połanieci kivisöel töötavate elektrijaamade seiskamiseni, mis on süsteemist eemaldanud ligikaudu 1,3 gigavatti võimsust. Poola peaminister Donald Tusk kutsus kolmapäeval tööandjaid üles tagama töötajatele vajalikud tingimused, sealhulgas konditsioneerid ja piisavas koguses joogivett.

Samal ajal on Ungari ametnik Péter Magyar kinnitanud, et varem ajutiselt välja lülitatud Paks tuumaelektrijaam on taas töös. Ta märkis sotsiaalmeedias, et Doonau veetase on pühapäevasest madalpunktist üheksa sentimeetrit tõusnud, kuid kutsus sellest hoolimata tarbijaid üles elektrienergia vabatahtlikule kokkuhoiule.

Kliimamuutuste mõju laiemalt

Saksamaal on äärmuslik kuumus toonud kaasa tõsiseid tagajärgi rahvatervisele. Robert Kochi instituudi värskete andmete kohaselt on sel suvel riigis kuumuse tõttu surnud hinnanguliselt 11 900 inimest. Kliimaaktivistid on korraldanud proteste valitsuse vastu, nõudes otsustavamaid meetmeid fossiilkütuste kasutamise lõpetamiseks.

"See äärmuslik kuumus ja selle tagajärjed on fossiilkütuste poliitika tulemus, mis on äärmiselt ohtlik," sõnas Fridays for Future Berliini esindaja Annkatrin Schwirten. Keskkonnaorganisatsiooni EKO-UNIA esindaja Paweł Pomian rõhutas, et elektrijaamad, mis kliimamuutusi võimendavad, on üha enam ise nende ohvriks langemas. Ta lisas, et taastuvenergia, nagu tuule- ja päikeseenergia, kiirem arendamine on kriitilise tähtsusega nii energiajulgeoleku tagamiseks kui ka jõgede kaitsmiseks.

Lisaks energiaprobleemidele on kuivus suurendanud metsatulekahjude ohtu kogu Euroopa Liidus. Euroopa metsatulekahjude infosüsteemi andmetel on tänavu põlenud juba ligi pool miljonit hektarit maad, peamiselt Hispaanias ja Prantsusmaal, ning täiendavalt 292 000 hektarit Ukrainas.