Erakonnastunud sõnavahetus: Veiko-Vello Palm ja Hanno Pevkur vaidlevad kaitseväe varaarvestuse üle

Endine kaitseminister Hanno Pevkur ja erukindralmajor Veiko-Vello Palm põrkasid kokku ETV saates "Impulss", vaieldes kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse varaarvestuse puudulikkuse põhjuste üle. Palm süüdistab poliitilist juhtimist, samas kui Pevkur rõhutab asutusesisest suutmatust uute reeglitega kohaneda.

ETV saates "Impulss" läksid teravalt tülli erukindralmajor Veiko-Vello Palm ja endine kaitseminister Hanno Pevkur, vaieldes kaitseväe ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) varaarvestuse puuduste üle. Palm, kes on pärast kaitseväest lahkumist suundunud erasektorisse, heitis vastutuse otse Pevkurile ja ministeeriumi kantsler Kaimo Kuuskile.

Palm väitis, et riigi raamatupidamisreeglite muutumine 2021. aastal, mil nõuded laienesid kõikidele varadele, ei olnud piisavalt ette valmistatud ega läbi arutatud. Tema hinnangul on lubamatu, et süsteemseid vigu pole suudetud kahe aasta jooksul parandada, mistõttu on vaja sõltumatut auditit.

Reeglite muutumise mõju

Pevkur lükkas süüdistused tagasi, märkides, et raamatupidamisreeglite kaasajastamine oli õige samm, kuid kaitsevägi ei suutnud kehtestatud nõuetega kohaneda. Tema sõnul vastutasid nende protsesside eest kaitseväe operatiivjuhid, mitte poliitikud. Janar Holm, riigikontrolör, toetas omakorda seisukohta, et probleemid oleksid varem või hiljem ilmnenud, sest uued nõuded peegeldavad nüüd tavapärast riiklikku praktikat.

Palm nentis, et kaitseväe logistiline süsteem ja raamatupidamine kasutasid sisuliselt erinevaid meetodeid, mis raskendas inventuuri. Ta rõhutas, et probleemi olemus on juhtimislik ning ministril on kohustus luua toimivad mehhanismid, selle asemel et oodata ressursside ebamõistlikku kulutamist inventuuridele.

Laskemoonatehingute vaidlused

Sõnavahetus puudutas ka Dataseliga seotud laskemoonahankeid. Palm kritiseeris protsessi läbipaistmatust ja puudulikke dokumente, nimetades seda juhtimisveaks. Pevkur kaitses tehtud otsuseid, rõhutades, et Ukraina abistamine nõudis kiireid samme ja konfidentsiaalsust, et vältida välisluure sekkumist, mistõttu polnud avalikud riigihanked sel juhul teostatavad.