Erakonnad leidsid demograafias üksmeele, aga miks see Riigikogus ei paista?
Hiljutine ümarlaud kooli ja sündimuse seostest näitas erakondade esindajate üllatavat üksmeelt demograafiaprobleemide käsitlemisel. Paraku ei kajastu see üksmeel Riigikogu täiskogu töös. Toimetaja Avo-Rein Tereping märgib, et poliitikud võiksid ka isikliku eeskujuga tõestada, et lapsed ja suured eesmärgid käivad kokku, praeguse Riigikogu koosseisu liikmetel on keskmiselt 2,4 last.
ArvamusNädal tagasi toimus ümarlaud, kus arutati kooli ja sündimuse omavahelisi seoseid. Kokkutulek tõi kaasa üllatava tulemuse: eri erakondade esindajad leidsid demograafiaprobleemide üle arutledes hämmastavalt kiiresti ühise keele.
Toimetaja Avo-Rein Tereping osutab, et selline üksmeel on aga suuresti nähtamatu seal, kus see kõige enam loeks, Riigikogu suures saalis. Päris-poliitikas kipuvad parteid demograafiateemades üksteisele vastanduma, kuigi eksperdid ja erakondade esindajad omavahel vesteldes näivad jagavat sarnaseid muresid ja lahendusideid.
Poliitikud kui eeskuju
Terepingi hinnangul on poliitikutel võimalus näidata isikliku eeskujuga, et lapsed ja ambitsioonikad eesmärgid ei välista teineteist. Statistika räägib siin iseenesest: praeguse Riigikogu koosseisu liikmetel on keskmiselt 2,4 last, number, mis ületab Eesti üldist sündimuskordajat.
See tähendab, et rahvaesindajad on pereloomes tegelikult eeskujulikud, kuid see fakt jääb avalikus debatis sageli varju. Kui poliitikud oma perekogemust rohkem jagaksid, võiks see muuta ka ühiskondlikku arutelu sündimuse teemal avatumaks ja isiklikumaks.
Üksmeel vajab järge
Ümarlaud näitas, et sisuline koostöö demograafiaküsimustes on võimalik. Küsimus on selles, kas erakondade esindajad suudavad selle vaimu kanda üle ka seadusloome protsessi, kus parteipoliitika surve on tugevam.
Eesti sündimus on viimastel aastatel püsinud murettekitavalt madalal ning lahenduste leidmine nõuab just sellist üleparteilist tahet, mida ümarlaud andis aimu.
Ava rakenduses →