Suur ülevaade: erakondade rahastamisskandaalid ja kohtute otsused

Enne oktoobrikuu kohalikke valimisi vaatab Reflect üle kõik suuremad erakondade rahastamise juhtumid: Keskerakonna kaks jõustunud süüdimõistmist, Reformierakonna süüdistuseta lõppenud Silvergate, EKRE haldusrikkumised ja Isamaa lahtised küsimused. Ainult see, mida kohtud ja järelevalve on tegelikult tuvastanud — iga juhtum omas lahtris.

Oktoobris valib Eesti uued volikogud. Valimiste eel liigub erakondadesse rohkem raha kui kunagi varem valimistsükli jooksul — annetused, laenud, kampaaniateenused. Suurem osa sellest rahast on täiesti seaduslik. Aga Eesti lähiajalugu sisaldab ka juhtumeid, kus erakondade rahastamine on lõppenud kohtusaalis. Sellest loost leiab lugeja, mida kohtud ja järelevalve on iga suurema erakonna puhul tegelikult otsustanud — süüdimõistmised, haldusrikkumised, süüdistuseta lõppenud menetlused ja lahtised küsimused, igaüks omas lahtris.

Kuidas järelevalve töötab

Erakondade rahastamist kontrollib Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK). Erakond tohib vastu võtta annetusi ainult füüsilistelt isikutelt ja need peavad olema avalikud; juriidiliste isikute annetused, anonüümne raha ja varjatud teenused on keelatud. ERJK rikkumised on haldustasand: komisjon teeb ettekirjutuse keelatud annetus tagastada. Kriminaaltasand — mõjuvõimuga kauplemine, altkäemaks, rahapesu — jõuab prokuratuuri ja kohtusse. Need kaks tasandit on raskuselt väga erinevad ja selles loos hoiame neid lahus.

Keskerakond: kaks jõustunud süüdimõistmist

Keskerakonna peatükk on selles loos kõige pikem lihtsal põhjusel: kohtutoimik on kõige pikem. Keskerakond on ainus Eesti erakond, mis on juriidilise isikuna kriminaalkorras süüdi mõistetud — ja seda kahel korral.

Porto Franco (2021–2025): jõustunud süüdimõistmine mõjuvõimuga kauplemises. Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi lubas ärimees Hillar Teder Keskerakonnale annetusi olukorras, kus tema Porto Franco arendusprojekt vajas riigilt soodsat otsust. Harju maakohus mõistis 2023. aastal kõik süüdistatavad õigeks, kuid Tallinna ringkonnakohus tühistas 2024. aasta märtsis õigeksmõistva otsuse: Teder sai 1 aasta ja 5 kuud ning erakonna toonane peasekretär Mihhail Korb 1 aasta ja 2 kuud tingimisi vangistust, erakonda karistati rahaliselt. Riigikohus jättis 2025. aasta veebruaris ringkonnakohtu otsuse muutmata — süüdimõistmine on lõplik. Koos varasema karistuse pööramisega ulatus erakonna rahaline karistus kokku ühe miljoni euroni. Skandaali poliitiline hind oli veel suurem: peaminister Jüri Ratas, kellele endale süüdistust ei esitatud, astus 2021. aasta jaanuaris tagasi ja valitsus vahetus.

2019: omaksvõetud varjatud rahastamine. Juba enne Porto Francot oli Keskerakond kokkuleppemenetluses end süüdi tunnistanud varjatud rahastuse vastuvõtmises — skeemis, kus altkäemaksu varjamiseks vormistati 275 000 eurot „laenuna" erakonnaga seotud ettevõttele. Harju maakohus kinnitas kokkuleppe: 25 000 eurot tuli tasuda kohe, 250 000 jäi tingimisi. Just see tingimisi osa pöörati Porto Franco süüdimõistmisega täitmisele.

Edgar Savisaare protsess: süüdistused ilma kohtuotsuseta. Erakonna pikaaegset juhti süüdistati Tallinna eelarveraha omastamises, neljas altkäemaksuepisoodis, rahapesus ja erakonnale keelatud annetuse võtmises. Kohus lõpetas 2018. aastal menetluse Savisaare terviseseisundi tõttu — süüdi- ega õigeksmõistvat otsust ei tulnud kunagi. Savisaar suri 2022. aastal. Õiguslikult jäid need süüdistused igaveseks vastuseta; ausus nõuab, et seda nii ka esitataks.

Haldustasandil on ERJK aastate jooksul teinud Keskerakonnale ettekirjutusi muu hulgas Tallinna linnaressursside ja reklaami teemadel — need on rahastamisjärelevalve, mitte kuritegude küsimused, ja erakond on need üldjuhul vaidlustanud või täitnud.

Keskerakond on ka ise rõhutanud, et Porto Franco ajastu juhtkond on välja vahetatud; praegune juhtkond ei ole üheski nimetatud kriminaalasjas süüdistatav olnud.

Reformierakond: suur skandaal, mis lõppes süüdistuseta

Reformierakonna rahastamise suurim kriis oli 2012. aasta nn Silvergate. Erakonna liige Silver Meikar tunnistas avalikult, et annetas erakonnale raha, mis ei olnud tema oma ja mille päritolu ta ei teadnud — ning viitas, et selliseid „vahendatud" annetusi tegid teisedki. Kahtluste keskmesse sattus toonane justiitsminister ja erakonna peasekretär Kristen Michal. Prokuratuur lõpetas menetluse süüdistust esitamata — tõendeid kuriteo kohta ei kogunenud. Michal astus ministrikohalt tagasi; kriminaalkorras ei ole Silvergate'is kedagi süüdi mõistetud. Tänaseks on Michal peaminister, mida see lugu ei muuda: õiguslik lahter on „menetlus lõpetatud, süüdistuseta".

EKRE: haldusrikkumised, kriminaalasju pole

EKRE rahastamise vaidlused on püsinud haldustasandil. Kaalukaim värske näide: ERJK luges 2024. aasta jaanuaris keelatud annetuseks SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) valimiseelsed flaierid, mis kutsusid üles mitte toetama konkureerivaid erakondi ja nimetasid EKRE kandidaate Markus Järvit ja Varro Vooglaidu — komisjoni hinnangul keelatud teenus väärtusega umbes 5 500 eurot. Halduskohus jättis 2025. aastal Järvi ja Vooglaiu kaebuse rahuldamata ehk ettekirjutus jäi jõusse. Varem on ERJK juhtinud tähelepanu ka erakonna laenuskeemidele ja üksikutele keelatud annetustele. Kriminaalkorras ei ole EKRE-t ega tema juhte rahastamisasjades süüdistatud.

Isamaa: lahtised küsimused MTÜ-rahastuse ümber

Isamaa puhul on viimaste aastate põhiküsimus olnud erakonna lähedale jäävate mittetulundusühingute raha. Avalikkuse ette jõudis MTÜ Isamaalised, mille eelarve ületas 100 000 eurot ja mille puhul on küsitud, kas tegu võib olla varjatud ehk keelatud annetuste kanaliga — see küsimus on ERJK menetluste teema, mitte kohtus tuvastatud fakt. Ühtegi süüdistust esitatud ei ole ja Isamaa on rahastuse seaduslikkust kinnitanud. Kontekst, mida sageli unustatakse: suured annetused ise on Eestis täiesti seaduslikud, kui need on läbipaistvad — sama erakonna suurim teadaolev toetaja on annetanud korraga 100 000 eurot täiesti avalikult.

SDE ja Eesti 200: õhuke toimik

Tasakaal nõuab ka seda lauset: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 rahastamise kohta kriminaalasju ei ole ning ERJK märkused on piirdunud üksikute tehniliste korrigeerimistega aruandluses. Õhuke toimik ei ole garantii tuleviku kohta, aga faktide seis on selline.

Mida see kokku tähendab

Kaks asja tasub sellest tabelist kaasa võtta. Esiteks: Eesti erakondade rahastamise ainsad jõustunud kriminaalkaristused kuuluvad Keskerakonnale — see on kohtute, mitte kommentaatorite otsus. Teiseks: ükski suurem erakond ei ole järelevalve vaatevälja täielikult vältinud, ja ERJK ise on korduvalt osutanud, et tema tööriistad — sisuliselt ettekirjutus raha tagastada — on nõrgad. Kuni see nii on, jääb suur osa erakondade rahastamise distsipliinist sõltuma avalikkusest. Sealhulgas sellest, et valija teab enne oktoobrit, mis lahtris iga juhtum tegelikult on.

Allikad: Riigikohtu 2025. a veebruari lahend Porto Franco asjas; Tallinna ringkonnakohtu 18.03.2024 otsus (ERR, Postimees); Harju maakohtu 2019. a kokkuleppemenetluse otsus (Postimees); ERR-i ja Postimehe arhiivid Savisaare protsessi ja Silvergate'i kohta; ERJK ettekirjutused ja teated (erjk.ee); Tallinna halduskohtu 2025. a otsus SAPTK/EKRE asjas (Postimees). Kõik osapooled on loetletud juhtumites saanud vastulause võimaluse viidatud algallikates; Reflect avaldab lingid originaalallikatele.