Eraisiku elu jagamine tasulistes sotsiaalmeediakanalites võib viia kohtuni

Tasuliste sotsiaalmeediakanalite sisu, mis avaldab teiste inimeste eraelu puudutavat infot, võib kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Vandeadvokaadid hoiatavad, et väidete tõelevastavuse tõestamise kohustus lasub levitajal, sõltumata sellest, kas postitusele on lisatud silt «kuulujutt» või mitte.

Eestis on kasvanud trend jagada tasulistes sotsiaalmeediakanalites privaatset laadi informatsiooni, kuid säärane tegevus võib tuua kaasa reaalse õigusliku vastutuse. Vandeadvokaat Rauno Kinkar selgitab, et vahe tavapärase omavahelise vestluse ja avaliku internetipostituse vahel on õiguslikult suur. Kui kodune vestlus sõbrannaga jääb eraasjaks, siis sisu avaldamine tuhandetele maksvatele tellijatele ületab eraelu kaitse piire.

Kinkari sõnul pole määrav asjaolu see, kas sisu eest küsitakse raha või pakutakse seda tasuta. Probleemi tuumaks on see, mida inimese kohta räägitakse. Ebaõiged faktiväited, halvustavad hinnangud ja põhjendamatu eraelu paljastamine annavad kannatanule õiguse nõuda nii väidete ümberlükkamist, tegevuse lõpetamist kui ka rahalist kahjuhüvitist.

Õiguslikud sammud kannatanule

Vandeadvokaat Meelis Masso ja õigusteaduse üliõpilane Anna-Liisa Ohaka rõhutavad, et kannatanul on mitmeid võimalusi enda kaitsmiseks. Esimene samm on nõuda sisu eemaldamist otse postitajalt või vastava platvormi administraatoritelt. Raskematel juhtudel, kui tegemist on laimu või muude seadusrikkumistega, saab pöörduda õiguskaitseorganite poole.

Levinud praktika lisada postitusele silt «kuulujutt» ei vabasta autorit vastutusest. Kui tegemist on kontrollitava faktiväitega, peab selle levitaja suutma tõendada väidetava info tõesust. Pelgalt viitamine teistelt kuuldud jutule ei taga õiguslikku kaitset, kui avaldatud info osutub valeks.