EPP juhid Brüsselis: koostöö paremäärmuslastega pole häbiasi

Euroopa Parlamendis on puhkenud terav vaidlus Euroopa Rahvapartei (EPP) ja teiste tsentristlike jõudude vahel. EPP keeldub välistamast koostööd paremäärmuslastega, samas kui sotsiaaldemokraadid ja liberaalid nõuavad kindlat tsentristlikku koalitsioonilepet.

Euroopa Parlamendis Brüsselis on tekkinud poliitiline ummikseis, kus Euroopa Rahvapartei (EPP) esindajad kaitsevad oma õigust teha häälteenamuse saamiseks koostööd paremäärmuslike fraktsioonidega. See on viinud kokkupõrkeni liberaalide ja sotsiaaldemokraatidega, kes näevad sellises käitumises probleemi.

Soome EPP delegatsiooni juht Mika Aaltola sõnas hiljutisel debatil, et parteil pole põhjust oma senise praktika pärast häbeneda. Tema hinnangul on eesmärk olnud poliitiliste eesmärkide elluviimine ja see on ka tulemusi andnud. Aaltola rõhutas, et ta on vastu nn sanitaarkordoni kehtestamisele ehk paremäärmuslaste täielikule isoleerimisele, kuna see ei aita poliitilist kultuuri parandada.

Tsentristide nõudmine koostööleppe järele

Sotsiaaldemokraadid ja liberaalid, kes on seni olnud EPP traditsioonilised partnerid, soovivad nüüd sõlmida ametlikku ja siduvat koalitsioonilepet, et vältida EPP edasist kaldumist paremale. Saksa sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht parlamendis René Repasi rõhutas, et keskparteid peavad ühtsuse säilitamiseks tegema rohkem kompromisse ja looma toimiva juhtimisstruktuuri.

Gerben-Jan Gerbrandy, fraktsiooni Renew Europe asejuht, hoiatas, et EPP mängib tulega. Tema sõnul nõrgendab paremäärmuslaste kaasamine hääletustesse Euroopa Parlamendi positsiooni läbirääkimistel EL-i liikmesriikide valitsustega, kuna Euroopa Liidu Nõukogu ei võta enam parlamendi seisukohti tõsiselt. Gerbrandy väitel kardab isegi Euroopa Komisjon mõningaid ettepanekuid üldse lauale tuua, sest ebakindlus parlamendi koosseisu ja paremäärmuslike mõjude osas on liiga suur.

Erinevused rändepoliitikas ja roheleppes

EPP on alates 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistest korduvalt toetanud õigusakte koos parempoolsete ja paremäärmuslike gruppidega, eriti rände- ja kliimapoliitika küsimustes. Need on valdkonnad, kus tsentristlike jõudude vahel on kõige suuremad lõhed. EPP delegatsioon on asunud seisukohale, et kuna parlamendi poliitiline reaalsus on mitmekesine, pole jäik koalitsioonilepe demokraatlikult otstarbekas ega valijatele vastuvõetav.