EOK uus president Teigamägi otsib spordis töörahu

Eesti Olümpiakomitee täiskogu valis 18. juunil presidendiks Erich Teigamäe, kes kogus 79 häält vastaskandidaat Even Tudebergi 32 vastu. Spordiajakirjanik Tiit Karusk märgib, et Teigamäe peamised eesmärgid on tippsport, medalid ja töörahu, ning toob esile Milano Cortina taliolümpia suurimad saavutused, Henry Sildaru hõbemedali ja Johanna Talihärma valimise ROK-i liikmeks.

Eesti Olümpiakomitee täiskogu valis 18. juunil uueks presidendiks Erich Teigamäe. Hääletamisel osales 113 EOK liiget, kehtetuks tunnistati kaks sedelit. Teigamäe võit oli veenev: ta kogus 79 häält, samas kui tema vastaskandidaat Even Tudeberg sai 32. Uuel presidendil on ametis toimetamiseks esmalt 28 kuud, järgmised valimised toimuvad pärast Los Angelese suveolümpiat 2028. aasta sügisel.

Veerandsada aastat Eesti spordis

Teigamägi on Eesti spordisüsteemis tegutsenud veerandsada aastat: 19 aastat kergejõustikuliidu presidendina, aastatel 2008-2016 EOK täitevkomitee liikmena ning 2020-2024 EOK asepresidendina. 2024. aasta sügisel kandideeris ta juba kord EOK presidendivalimistel, jäädes esimeses voorus alla Kersti Kaljulaidile ja Urmas Sõõrumaale.

Tänavuse presidendiameti eelkäijate rida on pikk: Friedrich Akel (1924-1931), Johan Laidoner (1931-1940), Arnold Green (1989-1997), Tiit Nuudi (1997-2001), Mart Siimann (2001-2012), Neinar Seli (2012-2016), Urmas Sõõrumaa (2016-2024) ja Kersti Kaljulaid (2024-2026), kelle tagandamine aprillis eelnes tänastele valimistele.

Töörahu ja tippsport on võtmesõnad

EOK täiskogu istungil peetud kõnes nimetas Erich Teigamägi oma prioriteetideks saavutus- ja tippspordi edendamise, alaliitude hääle selge kuulamise ning töörahu ja usalduse taastamise. Aprillis toimunud Kaljulaidi tagandamise valguses on need rõhuasetused eriti olulised, Eesti spordiorganisatsioon on läbi elanud lärmaka perioodi, mida Teigamägi soovib selge juhtimisega lõpetada.

Spordiajakirjanik Tiit Karusk palus Teigamägil 15. juunil Milano Cortina olümpiaraamatu esitlusel kirjutada, milliseid sõnumeid Eesti sport tänavuselt taliolümpialt sai. Teigamägi kirjutas: «Selle olümpia suured võidud, Henry hõbe ja Johanna ROK-i liikmeks!»

Johanna Talihärm, kolmas eestlane ROK-is

See viide kannab suurt sümboolset kaalu. Kuni tänavu veebruarini oli rahvusvahelise olümpiakomitee liikmeks olnud vaid kaks eestlast: Friedrich Akel aastatel 1928-1932 ja Joakim Puhk aastatel 1936-1942. Veebruaris valiti kolmanda eestlasena ROK-i liikmeks suusataja Johanna Talihärm, kes kuulub aastatel 2026-2034 olümpiaorganisatsiooni sportlaskomisjoni.

MM-jalgpall toob ka väikestele lootust

Karusk lisab oma kuukommentaaris mõtteid jalgpalli MM-i kohta. Algselt oli ta 48 koondisega finaalturniiriga skeptiline, kuid kaks mängu muutsid meelt: Hispaania lõpetas 0:0 viigiga Roheneemesaartega ning Portugal sai Kongo vastu vaid 1:1 viigi. Poolemiljonilise rahvastikuga Roheneemesaared suutis Euroopa meistri kuivaks jätta, mis annab väiksematele rahvastele lootust.

39-aastane Lionel Messi tegi avamängus Alžeeria vastu hat-tricki, mis tõstis tema MM-finaalturniiri väravate arvu 16-le, sama palju kui sakslase Miroslav Klosega, kellega jagatakse nüüd tippsnaiprите edetabeli esikohta. Vaid ühe tabamusega nende selja taga on 41-aastane Cristiano Ronaldo, kes avamängus Kongo vastu aga kirja ei saanud.