ENSV Ülemnõukogu kunagi kolmandat vabariiki ei planeerinud

Rein Järlik, ENSV Ülemnõukogu endine liige, avaldab arvamust, et Ülemnõukogu ei kunagi arutanud nn kolmanda vabariigi kontseptsiooni, vaatamata sellele, et organisatsioon nautis rahva seas suuremat toetust kui Eesti Komitee.

Ajalooliste protsesside tõlgendamine Eesti taasiseseisvumisperioodil jätkab olema aktuaalne teema, mis erutab avalikkust ja ajaloo- ning poliitikahuvilisi. Rein Järlik, kes oli ENSV Ülemnõukogu liige selle otsustava perioodi ajal, esitab oma perspektiivi selle institutsioonide tegevuse kohta, mis seisid Eesti iseseisvuse taastamisel.

Järlik rõhutab, et ENSV Ülemnõukogu - institutsioon, mis oli ametlikult nõukogude süsteemi osa - ei kunagi juba 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses formuleerinud või arutanud sellist kontseptsiooni nagu "kolmas vabariik". See väide on märkimisväärt, kuna välistab võimaluse, et sellel organil oleks olnud mingi salajane kavatsus Eesti kolmanda iseseisvuse tasandi loomiseks. Järliku sõnul jäi Ülemnõukogu oma tegevuselt veelgi traditsioonilisemaks institutsiooniks, mis keskendus praktiliste küsimuste lahendamisele.

Eriti oluline on Järliku märkus, et ENSV Ülemnõukogu tegelikult naudis rahvastiku seas märkimisväärselt suuremat toetust ja usaldust kui alternatiivsed organisatsioonid nagu Eesti Komitee. See tõik pakub huvitavat konteksti ajaloolisele periodile, mil Eesti kutsus ellu erinevaid institutsioonaalse taastamise mehhanisme. Ülemnõukogu kui ametlikuma struktuuri suurem populaarsus võis tuleneda selle seaduslikust staatusest ja nähtavusest.

Järlik argumenteerib, et ajalooliste sündmuste ümber käiv diskussioon peab arvestama konkreetse teabe ja dokumentidega, mitte spekulatsioonidega. Tema kriitika on suunatud sellistele interpretatsioonidele, mis otsustavad ENSV Ülemnõugule ja selle tegevusele mingeid sältumatuid agenda, mida seal tegelikult ei eksisteerinud.