Energiakriisi kartus kasvab maailmas, Iraani sõda piirab tarnet

Financial Times kirjutab, et Iraani sõjast tingitud energiakriis süveneb ja ligi 80 riiki on võtnud kasutusele erakorralised majanduskaitsemeetmed. Analüütikud hoiatavad, et suvehooajal suureneva nafta nõudlusega võib Brenti toornafta hind tõusta 180 dollarini barreli kohta.

Rahvusvaheline energiajulgeolek on jätkuvalt pinges, kuna Iraani sõjast tingitud tarnehäired ahjendavad riike kogu maailmas kasutusele võtma kriisimeetmeid. Financial Times teatas, et ligi 80 riiki on juba kehtestanud erakorralised seadusandlikud ja majanduslikud meetmed, et kaitsta oma majandust energiahindade järsule tõusule ja tarnekatkedustele.

Nafta nõudluse suurenemine suvehooajal tekitab analüütikutes märkimisväärset muret. Eksperdid hoiatavad, et perioodil, mil lennundus, liiklus ja tootmine intensiivistuvad, võib globaalne naftanõudlus oluliselt tõusta. Selle tulemusel võib Brenti toornafta hind, maailma peamine hinnaindeks, tõusta kuni 180 dollarini barreli kohta, mis oleks viimaste aastate rekordtase.

Energiahindade kiire tõus otseselt mõjutab elektrihindu, kütteotseselt ja tarbijate elukallidust. Paljud riigid on vastuseks langetanud energiamaksusid, laiendanud subsiidiume või kehtestanud kütusehindade piiranguid. Need meetmed, kuigi lühiajalised, koormavad riigi eelarvet ja võivad destabiliseerida finantssüsteeme.

Globaalsel energiaturul tekitab Iraani sõda ebakindlust ja vastastikuseid sanktsioonide hirme, mis võivad veelgi piirata naftatarnet. Selle taustal paljastavad analüütikud, et energiaturust sõltuval majanduslikel on raskused, kui hind püsib kõrgel tasemel.