Energiakogukonnad Obinitsas ja Fegenis ootavad leevendust bürokraatiale

Obinitsas ja Rootsi külas Fegenis tegutsevad energiaühistud näevad oma suurima takistusena keerulist regulatsiooni, mis ei luba toodetud elektrit vabalt naabritega jagada. Eesti Maaülikoolis toimunud konverentsil rõhutasid eestvedajad, et lisaks seadusandluse kaasajastamisele peaks iga ühistu loomine lahendama konkreetseid kohalikke probleeme.

Eesti Maaülikoolis 22. septembril toimunud konverentsil «Ideest kogukonnani: päikeseenergia kogukondade käivitamine» keskendusid nii Eesti kui ka Rootsi kogukonnavedajad praegustele õiguslikele ja tehnilistele takistustele. Kuigi huvi ühistegevuse vastu kasvab, on elektrienergia jagamine ja ülejäägi edastamine endiselt keerukas.

Obinitsas asuva energiaühistu Oma Elekter asutaja Markus Männik ja Fegeni küla energiakogukonna eestvedaja Tobias Karlsson tõid välja, et paljud tootjad, kellel on oma energiapargid, ei saa toodetud elektrit üle võrgu jagada. See piirang muudab keeruliseks nii väikeettevõtete kui ka korteriühistute ambitsioonid suurendada oma energiasõltumatust.

Obinitsa piirangud ja võimalused

Obinitsa kogukond sai alguse praktilisest vajadusest leida taskukohasem elektriallikas kohaliku Seto Aiad väärinduskeskuse külmhoonele. Praeguseks toimib sealne süsteem stabiilselt, kattes 98 protsenti külmhoone elektrivajadusest päikesepargi abil. Siiski ei pääsenud ettevõtmine bürokraatlikest tõrgetest.

Männiku sõnul oli lubade taotlemine äärmiselt keeruline protsess. Kuna piirkond asub idapiiri lähedal, kehtestas kaitseministeerium päikesepargile 50-kilovatise võimsuspiirangu, kartuses, et suurem park võib häirida radarite tööd. Lisaks tehnilistele piirangutele pole seadusandlikult võimalik väärinduskeskusest üle jäävat elektrit näiteks üle tee asuvale korteriühistule kinkida või müüa, kuigi selline lahendus aitaks kohalikku kogukonda.

Rootsi visioon ja tulevikuplaanid

Rootsi väikeses Fegeni külas tegutsev energiakogukond on tänaseks ühendanud kaks ettevõtet ja kolm eraisikut, olles saavutanud umbes 400-kilovatise võrgustiku koguvõimsuse. Tobias Karlsson rõhutas, et nende eesmärk on liikuda alalisvooluvõrgu poole, mis suurendaks piirkonna vastupidavust kriisiolukordades.

Karlssoni sõnul on Rootsis energiakogukondade arengut siiani pidurdanud asjaolu, et elektri jagamine pole olnud seadusega lubatud. Ta avaldas lootust, et peagi rakenduv uus regulatsioon võimaldab sarnaselt Austriaga vähendada võrgutasusid, kui tootja ja tarbija asuvad lähestikku. Karlsson nentis, et praeguses olukorras, kus elektrit ei saa kohapeal otstarbekalt jagada, müüakse ülejääk võrku, kuigi lokaalne tarbimine oleks majanduslikult mõistlikum.