Energia ja VKG leping pikendab põlevkivi kaevandamist aastakümneteks

Tallinna Tehnikaülikooli professor Alar Koni analüüsib Eesti Energia ja VKG vahelist lepingut, mille kohaselt Uus-Kiviõli kaevandus jääb kasutusse pikemaks. Ekspert väljendab muret, et otsus võib seada ohtu Eesti senised ambitsioonikad kliimaneutraalsuse eesmärgid.

Eesti Energia otsus loovutada Uus-Kiviõli põlevkivikaevandus täies mahus Viru Keemia Grupile märkis olulisest pöördest energiasektori tulevikuplaanides. Alar Konist, Tallinna Tehnikaülikooli professor, tõi oma analüüsis välja, et see leping tähendab praktikas põlevkivikaevandamise jätkumist Eestis vähemalt veel ühe või kahe aastakümne jooksul.

Professori hinnangul näitab see otsus, et Eesti energeetika pole veel valmis täielikult põlevkivist loobumiseks. Kuigi viimase aastate diskussioonides on rõhutatud roheenergiale ülemineku vajadust ja kliimamuutuste vastast võitlust, viitab praktiline tegevus hoopis teisele suunale. VKG-le anda kaevanduse kontrolli võimaldab ettevõttel jätkata tootmist, mille käigus tekib märkimisväärt kogus CO2 emissioone.

Kon juhtis tähelepanu ka sellele, et Eestis võeti aastail 2019-2021 vastu ambitsioonikat rohepöörde strateegiaid, mis nägid ette olulisemat kiirendust taastuvenergia arengu ja fossiilkütuste vähenemise osas. Uus-Kiviõli kaevanduse jätkumine pikemaks perioodiks tähendab aga, et tegelikkus erineb senistest plaanidest märkimisväärselt.

Leping Eesti Energia ja VKG vahel tekitab tekkinud vastakaja ka keskkonnakogukonna seas, kuna selle otsuse tulemusena võib Eesti jätkuva tööstuslikust põlevkivikaevandamise tõttu märkimisväärsete globaalsete heitkoguste üheks allikaks. Energeetika transformatsioon jääb seega aeglasemaks, kui ametlikud kliimapoliitika dokumendid seni näinud ette näisid.