Energeetikaekspert hoiatab: külm talv võib Eestis gaasi- ja elektrihinnad lakke viia

Energeetikaekspert Marko Alliksoni hinnangul on Eesti gaasivarud küll piisavad, kuid külm talv võib koos globaalsete pingetega energiahindu oluliselt kergitada. Prognooside kohaselt võib elektri börsihind talvekuudel küündida üle 130 euro megavatt-tunni kohta.

Eesti gaasivarud on eelseisvaks kütteperioodiks piisavad, et vältida defitsiiti, kuid alanud talve ilmastikutingimused mängivad olulist rolli energiakandjate hinnataseme kujunemisel. Energeetikaekspert Marko Allikson märkis, et kuigi gaasiga varustatus on tagatud, võib pikaajaline külm periood hindu märkimisväärselt kergitada.

Praeguse seisuga on gaasihoidlad täidetud 73 protsendi ulatuses. See näitaja on küll kümmekond protsendipunkti madalam kui varasematel aastatel samal ajal, kuid Alliksoni sõnul on see tavapärase talve korral siiski piisav, et kriisiolukorda ei tekiks. Suurim murekoht on hetkel Lähis-Ida konfliktist tingitud hinnatõus, mis on juba kergitanud gaasi hinda mullusega võrreldes kahekordseks.

Hinnad järgivad piirkondlikku trendi

Allikson rõhutas, et gaasi füüsilist nappust karta pole vaja, kuna Euroopa turg suudab globaalselt konkurentsivõimelist hinda pakkuda. Küsimus on eelkõige selles, kui palju tuleb tarbijatel kütte eest maksta. Sarnast hinnatõusu ootust peegeldavad ka elektrienergia futuurlepingud, mis prognoosivad Eestile järgmise aasta esimeseks kvartaliks märgatavalt kõrgemaid hinnatasemeid.

«Eesti jääb elektrihindade poolest oma naabrite vahele. Kui Soomes prognoositakse esimeseks kvartaliks hinnaks 100 eurot megavatt-tunni kohta ja Leedus 150 eurot, siis Eesti jääb tõenäoliselt sinna 130-140 euro vahemikku,» selgitas Allikson. Ta lisas, et elektri hinda mõjutavad talvel kolm peamist tegurit: õhutemperatuur, gaasi hind elektri tootmisel tuulevaikse ilmaga ning ülekandeliinide töökindlus Soomega.