Enefit ja Rail Baltic sõlmisid kaheaastase killustikuhanke lepingu

Enefit Industry ja Rail Baltic Estonia kirjutasid alla kaheaastasele lepingule, mille alusel veetakse Ida-Virumaalt lubjakivist toodetud killustikku rongiga Pärnumaale raudtee muldkeha ja juurdepääsuteede ehitamiseks. Leping kahekordistab Enefiti killustiku tootmismahu. Rail Balticu valmimine 2030. aastaks sõltub suuresti sellest, mida teeb Läti.

Enefit Industry ja Rail Baltic Estonia sõlmisid kaheaastase lepingu, mille alusel hakkab Enefit tarnima Ida-Virumaalt lubjakivist toodetud killustikku Rail Balticu ehitusplatsidele Pärnumaal. Materjali veetakse rongiga ning kasutatakse raudtee muldkeha ja juurdepääsuteede rajamiseks.

Aheraine leiab viimaks rakenduse

Põlevkivi kaevandamisel tuuakse maa alt kaasa ka lubjakivi, mida on aastaid kuhjatud Ida-Virumaal suurtesse kivimägedesse, neid nimetatakse ekslikult tuhamägedeks. Killustiku tootmine sellest nn aherainest on hoogustunud koos taaskasutuse väärtustumisega, kuid tarneahelate paikapanek võttis aega.

Enefit Industry aheraine rakenduste arendusjuht Vesta Kõpp tõi esile, et projekti õnnestumisele aitas kaasa ka tehniline järelevalveamet. «Isegi tehniline järelevalveamet, kes meie raudteetaristu eest hoolt kannab ja küsib makse, tegi selle projekti õnnestumise jaoks raudtee kasutamise eest soodsamad maksud, et saaks seda aherainet vedada kaugemale,» ütles Kõpp.

Arvud räägivad ise. «Meie aastane killustiku tootmise maht viimased viis aastat on olnud keskmiselt 400 000 tonni aastas. Kui me nüüd viime ühes aastas 400 000 tonni Rail Balticu projekti jaoks Pärnusse, siis see põhimõtteliselt kahekordistas meie killustiku tootmise mahu,» lisas Kõpp.

Kättesaadavus kaalub üles hinna

Rail Baltic Estonia juhatuse liige Lauri Ulm selgitas, miks põlevkivitööstuse killustik on atraktiivne valik. «Me kasutame ära materjali, mis muidu meil Ida-Virumaal seisab. See on ringmajanduse mõttes üks paremaid viise, kuidas taaskasutada materjali, mida meil mujal ei ole vaja. Oluline on see sellistes mahukates infrastruktuuriprojektides, kus karjäärimaterjal ei sõltu ainult hinnast, vaid ka sellest, kuidas on kättesaadavus,» ütles Ulm.

2030. aasta tähtaeg sõltub Lätist

Eesti pool on võtnud kohustuse oma lõik 2030. aasta lõpuks valmis ehitada. «Praegu me näeme seda, et oleme võimelised seda tegema. Kas ja mida Läti teeb, seda me peame ootama. Praegu Läti ametlikult hoiab endiselt 2030. aasta tähtaega,» ütles Ulm.