Ene-Margit Tiit: kas Eesti peaks tihedamalt koos elama?

Ene-Margit Tiidu hinnangul kiirendab Eesti senine regionaalpoliitika väikelinnade ja maa-asulate tühjenemist. Ta leiab, et koolide ja riigiasutuste sulgemise asemel tuleks arvestada maapiirkondade suurema laste arvuga ning otsida kokkuhoidu mujalt.

Ene-Margit Tiit leiab, et Eesti väikelinnade ja maa-asulate tühjenemine on suuresti seotud regionaalpoliitika puudujääkidega. Kui koole ja riigiasutusi suletakse väljaspool suuremaid linnu kulude vähendamise nimel, võib see tema hinnangul elanike lahkumist hoopis kiirendada.

Hajusalt elamine on riigile kallim, sest teenuseid tuleb pakkuda väiksema rahvaarvuga piirkondades. Tiit peab seda omamoodi luksusmaksuks, mille kõrval on maal elamisel ka selged eelised.

Maal kasvab rohkem lapsi

Viimase rahvaloenduse andmetel oli lastega peredes suuremates Eesti linnades keskmiselt 1,67 alaealist last. Väikelinnades oli näitaja 1,85 ning maal 1,93. Seetõttu võiks koolide ja muude asutuste sulgemise asemel püüda säilitada teenuseid, mis aitavad laste arvu vähenemist pidurdada.

Tiit viitab ka Põhjamaadele. Soomes elab keskmiselt 18 inimest ruutkilomeetril, Eestis 31. Rootsis, Norras ja Islandil on rahvastikutihedus samuti Eestist väiksem, kuid need riigid kuuluvad rahvusvaheliste näitajate järgi maailma edukamate ja õnnelikumate hulka.

Kokkuhoidu tuleks otsida mujalt

Autori hinnangul võiks Eesti õppida riikidelt, kelle hulka soovitakse kuuluda, kuidas kasutada hõredalt asustatud maa eeliseid nii, et need ei muutuks probleemiks ega süvendaks vaesumist. Kokkuhoiukohti võiks tema sõnul otsida näiteks mõne suure projekti, sealhulgas Rail Baltica, loobumisest või edasilükkamisest.

Tiit ei pea lahenduseks inimeste suunamist senisest tihedamalt elama. Tema sõnul tuleks Eesti elukorralduses arvestada sellega, milline asustusviis on inimestele loomupärane.