Endise kaitseministri üleskutse korraldada Kiievis sõjaaegseid valimisi tekitas vastuseisu

Ukraina endine kaitseminister Mykhailo Fedorov on kutsunud üles korraldama sõja ajal valimisi, mida teised parlamendiliikmed peavad põhiseadusevastaseks ja julgeolekuriskiks. Debatt paljastab süveneva lõhe Kiievi võimukoridorides ja kasvava usalduskriisi valitsuse vastu.

Ukraina endine kaitseminister Mykhailo Fedorov on vallandanud Kiievis terava poliitilise debati, nõudes sõjast hoolimata riikliku valimisprotsessi taastamist. President Volodymyr Zelenskyy vabastas Fedorovi ametist möödunud kuul, mis põhjustas meeleavaldusi ja on nüüdseks tekitanud suurima siseriikliku väljakutse presidendi juhtimisele pärast 2022. aasta täiemahulise sissetungi algust.

Fedorov esitas teisipäeva õhtul üleskutse leida õiguslik ja turvaline mehhanism, mis võimaldaks Ukrainas demokraatlikke protsesse jätkata. Sõjaseisukord, mis kehtestati vahetult pärast Vene vägede sissetungi, keelab presidendi- ja parlamendivalimiste korraldamise ning välistab põhiseaduse muutmise.

Parlamendiliikmete vastuseis

Kiievi parlamendis leidis Fedorovi idee karmi vastuvõtu. Liberaalse erakonna Holos juht Kira Rudik tõrjus ettepaneku otseselt, märkides, et sõjaseisukorra ajal pole valimised võimalikud ja nende korraldamine lõhestaks riiki poliitiliste ambitsioonide teenimiseks. Temaga ühines Yaroslav Zhelezniak, kes teatas oma Telegrami kanalis lühidalt: «Ei ja veel kord ei.»

Ka opositsiooniline Euroopa Solidaarsuse parlamendiliige Mykola Kniazhytskyi rõhutas, et julgeolekuküsimused ja Vene raketirünnakud muudavad hääletuse logistiliselt võimatuks. Ta märkis, et igasugune arutelu valimiste üle peab algama riigi turvalisuse tagamisest.

Usalduskriis ja tulevik

Ukraina pidi presidendivalimised pidama 2024. aasta märtsis ja parlamendivalimised 2023. aasta oktoobris, kuid mõlemad lükati sissetungi tõttu edasi. Roman Lozynskyi hoiatas, et riiki laastavad korruptsiooniskandaalid ja süvenev usalduskriis on muutnud olukorra keeruliseks. Tema sõnul kardavad paljud kodanikud, et valimiste korraldamine sõja ajal mängib otse vaenlase kätte, luues manipuleerimiseks viljaka pinnase.

Siiski pole Fedorov üksi. Endine tippdiplomaat Dmytro Kuleba toetas ideed, väites, et sõjajärgne keskkond ei pruugi olla valimisteks tsiviliseeritum kui praegune aeg. Kuleba sõnul on ühiskonnas suur nõudlus uute parlamendiliikmete järele, kuna 2019. aastal kujunenud poliitiline mudel on emotsionaalselt ammendunud.