Endine Kaitseliidu ülem Meelis Kiili kandideerib Eestis Keskerakonna nimekirjas

Pikaaegne kaitseväelane Meelis Kiili lahkus Reformierakonnast ning suundub kandideerima Keskerakonna nimekirjas, tuues põhjuseks rahulolematuse praeguse valitsuse juhtimisstiiliga. Kiili sõnul on valitsuse tegevus hajus ja projektipõhine, mis ohustab riigi strateegilist julgeolekut.

Endine Kaitseliidu ülem Meelis Kiili teatas, et kandideerib eelseisvatel valimistel Keskerakonna nimekirjas. Otsus sündis pärast lahkumist Reformierakonnast ning läbirääkimisi Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvartiga ja riigikogu liikme Leo Kunnasega, kellega on Kiili oma poliitilist tegevust kooskõlastanud.

Koostöö Keskerakonnaga

Kiili sõnul oli otsuse taga Kõlvarti valmisolek arutada riigikaitset osana laiemast julgeolekust. Enne koostööle asumist esitas ta erakonna juhile viis põhimõttelist küsimust, mis puudutasid Eesti riigi kaitsmist, Venemaa tunnistamist agressorriigiks, Ukraina toetamist ning rahvusriigi ja eesti keele säilimist. Kõikidele nendele küsimustele sai ta jaatava vastuse. Kiili rõhutas, et kuigi ta pooldab liberaalset majandust, määratleb ta ennast rahvuskonservatiivina.

Koos Kunnasega esitasid nad Keskerakonna juhtkonnale oma julgeolekuvisiooni. Erakonda ennast Kiili esialgu ei astu, kuid kinnitas, et tegemist ei ole juhusliku liikumisega. Ta rõhutas, et riigikaitse peab olema kogu ühiskonna ülesanne, mis hõlmab ka majandust, energeetikat ja ühiskonna sidusust, mitte vaid relvastuse küsimusi.

Valitsuse juhtimisstiili kriitika

Kiili suunas teravat kriitikat peaminister Kristen Michali aadressil, väites, et valitsuse töö on hajus ja projektipõhine. „Mind häirib tegelikult hoopis vabariigi valitsuse juhtimine ja korraldamine. See on hajus, see on projektipõhine. Ma ei näe, et oleks kuigi selged visioonid ja ideed, kuidas edasi minna, ja see on tegelikult julgeolekuoht,“ ütles Kiili.

Tema hinnangul peaks peaminister seadma pikaajalisi eesmärke, mitte piirduma ministrite koordineerimisega. Ta avaldas kahetsust, et endine kaitseminister Hanno Pevkur ametist lahkus, ning oleks eelistanud, et Pevkur oleks jätkanud ja probleemid lahendanud, mitte «lahinguvälja maha jätnud».

Kaitsevaldkonna rahalised probleemid

Finantsjuhtimise osas märkis Kiili, et kuigi relvastuse üle on arvestus korras, on kaitseministeeriumi haldusalas probleeme rahalise arvestusega. Ta meenutas oma aega Kaitseliidus, kus relvad, raha ja riigisaladus olid kolm valdkonda, mis pidid alati kontrolli all olema. Praegune raamatupidamise ja finantsarvestuse killustatus eri ametkondade vahel raskendab tema hinnangul tervikpildi saamist.

Kiili tõi näiteks laskemoona hankimisega seotud Dataseli juhtumi, kus otsuste põhjendatus ja riskide hindamine olid tema hinnangul puudulikud. Tema sõnul on praegune olukord Eestile ebasoodne: mürske ei ole Ukrainasse saadetud, raha on kulunud ja tekkida võib kohustus raha Euroopa Liidule tagasi maksta. Samuti märkis ta, et kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk alustas ametis sisekontrolli taastamisega, mis on vajalik samm vigade kiireks parandamiseks.

Seoses Venemaa hübriidrünnakutega hoiatas Kiili, et üksikud sabotaažiaktid võivad varjutada Venemaa laiemat strateegilist eesmärki mõjutada Eesti ühiskonna turvatunnet ja hoiakuid.