Encyclopaedia Britannica kaebas OpenAI kohtusse intellektuaalomandi varguse pärast

Maailma üks vanemaid ja mainekamaid entsüklopeediaid Encyclopaedia Britannica on esitanud OpenAI vastu kohtuasja, süüdistades tehisaruettevõtet aastakümnete jooksul kogutud teadmiste loata kasutamises. Vaidlus tõstatab laiema küsimuse: kas tehisaru treenitaksee teiste loodud intellektuaalvara kasutades ebaausalt? Kohtuasja tulemus võib mõjutada tehisaru arendamise tulevikku laiemalt.

Encyclopaedia Britannica, üks maailma vanimaid ja kõrgeimat mainet nautivaid teadmisteallikaid, on esitanud OpenAI vastu kohtuasja, milles süüdistab tehisaruettevõtet intellektuaalomandi loata kasutamises. Britannica väidab, et OpenAI on oma mudelite treenimiseks kasutanud nende aastakümnete jooksul kokku kogutud materjale ilma loata ja hüvitiseta.

Vaidlus tehisaru ja autoriõiguse vahel

Kohtuasja südameks on küsimus, mida tehisarumudelid tegelikult teevad: kas vestlusrobotid loovad uut teadmist või esitavad ümber kellegi teise tööd? Britannica hinnangul on viimane vastus õige ning OpenAI kasutamine kujutab endast sisuliselt röövimist, aastakümnete pühendunud töö viljad on muudetud äriliseks tooteks ilma algupäraste autorite ja kirjastajate nõusolekuta.

See ei ole esimene sellelaadne vaidlus. Viimastel aastatel on mitu kirjastust, ajalehte ja autorit esitanud sarnaseid nõudeid tehisaruettevõtete vastu. Küsimus on leidnud kaja ka USA kohtusaalides, kus arutatakse, kas suurte keelemudelite treenimisel kasutatav andmekaevandamine kujutab endast autoriõiguse rikkumist.

Laiem tähendus tuleviku jaoks

Britannica juhtum on teistest eristuv eelkõige ettevõtte kaalukuse tõttu, tegemist on üle 250 aasta vanuse institutsiooniga, millel on tugev moraalne autoriteet teadmiste säilitamise ja levitamise vallas. Kohtuasja tulemus võib pretsedendina kujundada, millise tasu eest ja millistel tingimustel tehisarumudeleid tulevikus treenitakse.

Kui kohus asub Britannica poolele, võib see sundida tehisaruettevõtteid sõlmima intellektuaalomandi omanikelt litsentsilepinguid ning maksma sisu kasutamise eest. OpenAI on sarnastes vaidlustes varasemalt rõhutanud, et mudeli treenimine on võrreldav inimese lugemisega ega kujuta endast autoriõiguse rikkumist, väide, mida kohtud pole veel lõplikult aktsepteerinud ega tagasi lükanud.