Eluasemete hinnad: Läti ja Leedu kasvutempo ületab Eestit

Statistikaameti andmetel oli eluasemete hinnatõus 2026. aasta teises kvartalis Lätis ja Leedus kiirem kui Eestis. Leedu kinnisvaraturul on hinnad Eestist kiiremini tõusnud juba üle kolme aasta.

2026. aasta teises kvartalis kasvas eluasemete hinnaindeks Lätis ja Leedus tunduvalt kiiremini kui Eestis. Statistikaameti andmetel oli hinnatõus Lätis ja Leedus kiirem kui Eesti kinnisvaraturul.

Naaberriikide kiirenev tempo

Statistikaameti andmeteadur Hendrik Pungar märkis, et Leedu eluasemeturu hinnad on Eestist kiiremini tõusnud juba enam kui kolm aastat. Läti puhul on sarnane trend kestnud ligi kaks aastat. Pungar lisas: «Leedu aastane hinnatõus on Eesti omast suurem olnud igas kvartalis alates 2023. aasta algusest. Lätis tõusid hinnad veel 2024. aasta keskel Eestist aeglasemalt, kuid alates sama aasta lõpust on Läti hinnatõus olnud igas kvartalis kiirem.»

Võrdluses põhjanaabritega paistab Soome silma langustrendiga, kus eluasemete hinnad on aastatagusega võrreldes langenud 2,7 protsenti. See langus on Soomes püsinud järjepidevalt alates 2022. aasta lõpust. Rootsis seevastu on olukord positiivsem, ulatudes 2026. aasta teises kvartalis 4,8-protsendilise aastakasvuni.

Pikaajaline võrdlus

Pikemas vaates, võrreldes 2015. aastaga, on Leedu eluasemete hinnatõus olnud Balti riikide seas kiireim, ulatudes 2,91 korda kõrgema tasemeni. Eestis on sama perioodi jooksul hinnad tõusnud 2,37 korda, Lätis aga 2,34 korda. Rootsis on hinnad 2015. aastaga võrreldes kasvanud 39 protsenti, Soomes on aga toimunud 3-protsendiline langus.

Euroopa Liidus tervikuna tõusid eluasemete hinnad teises kvartalis aastatagusega võrreldes keskmiselt 4,7 protsenti. Kõige suurem hinnatõus registreeriti Portugalis, kus eluasemed kallinesid 16,5 protsenti. Järgnesid Bulgaaria 15,5 protsendiga ja Leedu 14,3 protsendiga.