Elu Iraanis pärast USA-ga sõlmitud relvarahu: repressioonid ja majanduskriis süvenevad

Pärast juunikuist relvarahulepet Iraani ja USA vahel on riigis jätkuvalt pingeline olukord, mida iseloomustavad süvenev majanduskriis ja režiimivastaste repressioonide kasv. Vaatamata igapäevaelu taastumisele on ühiskond lõhestunud ning riigi juhtkonna tulevik pärast ülemjuhi hukkumist ebaselge.

Pärast juunis sõlmitud relvarahulepet USA presidendi Donald Trump ja Iraani riigipea Masoud Pezeshkiani vahel on elu Iraanis naasnud igapäevasesse rutiini, kuid riigi siseolukord püsib äärmiselt pingelisena. Teherani tänavatel on märgata elavnemist, kuid süvenev majanduskriis ja repressioonide kasv on jätnud ühiskonda sügava jälje. Juuni lõpus, mil šiiidid tähistasid Ashurat, puhkesid mitmel pool meeleavaldused, kus osalejad nõudsid režiimi kukutamist ning mälestasid hukkunud aktiviste.

Majanduslik olukord on jätkuvalt kriitiline. Toiduainete inflatsioon on kerkinud umbes 70 protsendini ning Iraani riaal on langenud ajalooliselt madalale tasemele, ligikaudu 1,45 miljonit riaali USA dollari kohta. Paljud pered peavad toime tulema äärmuslikult piiratud ressurssidega ning üha sagedamini on sunnitud tööd tegema ka lapsed, et tagada esmavajadused.

Repressioonid ja kontroll

Hoolimata internetiühenduse osalisest taastamisest juunikuu alguses, on ligipääs teabele jätkuvalt tugevalt piiratud. Võimud rakendavad niinimetatud mitmetasandilist internetti, kus eriteenistused jälgivad kodanike aktiivsust, et tuvastada teisitimõtlejaid. Alates 2026. aasta algusest on poliitilistel motiividel hukatud vähemalt 40 inimest, kellest 19 olid otseselt seotud jaanuarikuiste protestidega.

Riigi juhtkond püsib ebakindlas seisus pärast 28. veebruaril aset leidnud rünnakut, milles hukkus Iraani ülemjuht Ali Khamenei. Juuli alguses Teheranis toimunud nädal aega kestnud leinatalitustele kogunes küll rahvamasse, kuid uus usuliider Mojtaba Khamenei pole pärast isa surma avalikkuse ette ilmunud, viibides allikate väitel varjatult.