Elle Pütsepp: Eesti miinimumpalk peab pakkuma kaitset sissetulekute ebavõrdsuse vastu

Riikliku miinimumpalga läbirääkimised Eestis on ees ootamas, kuid praegune alammäär 946 eurot ei suuda palgavaesuse riski täielikult maandada. Aasta alguse maksureform on suurendanud netosissetulekuid küll keskmise palgaga töötajatel, kuid jätnud madalapalgalised märksa väiksema täiendava sissetulekuta.

Eestis on peagi algamas järgmise aasta riikliku töötasu alammäära läbirääkimised, mis puudutavad otseselt tuhandeid töötajaid kaubanduses ja teenindussektoris. Elle Pütsepp rõhutab, et kuigi riiklik alampalk on kehtestatud, ei taga see praeguse maksusüsteemi juures palgavaesuse täielikku vältimist ning on kõige madalama sissetulekuga töötajate jaoks kriitiline turvavõrk.

Alates 1. jaanuarist 2026 on Eestis kehtiv töötasu alammäär 946 eurot kuus ehk 5,67 eurot tunnis. Täistööajaga töötav inimene, kes teenib miinimumpalka, saab pärast tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja teise pensionisamba sissemakseid kätte umbes 865 eurot.

Maksureformi mõju ebavõrdsus

Selle aasta alguses jõustunud maksureform, sealhulgas maksuküüru kaotamine, on aidanud erineva sissetulekuga inimesi ebavõrdselt. Kui 2243-eurose keskmise brutopalgaga töötaja netosissetulek kasvas võrreldes 2025. aasta süsteemiga 154 eurot kuus, siis miinimumpalka teeniva inimese puhul oli kasv vaid ligikaudu kümme eurot. See lõhe illustreerib, miks maksumuudatused ei asenda vajadust adekvaatse alampalga järele.

Majutuse ja toitlustuse valdkonnas on töötasud jätkuvalt madalad. 2026. aasta teises kvartalis ulatus selle sektori keskmine brutopalk 1389 euroni, jäädes märgatavalt alla Eesti üldisele 2243-eurosele keskmisele. Palgainfo agentuuri 2025. aasta uuringu kohaselt kaalus märkimisväärne osa madalapalgalistest töötajatest töökoha vahetamist, ning 2026. aasta küsitluses hindas üle poole kaubandussektori töötajatest oma majanduslikku toimetulekut varasemast kehvemaks.

Palgavaesus ja elukallidus

Statistika näitab, et 2024. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 7,9 protsenti palgatöötajatest. Eriti keerulises olukorras on üheliikmelised leibkonnad ja üksikvanemad, kus suhtelise vaesuse määrad ulatuvad vastavalt 44,8 ja 37,9 protsendini. Palgavaesuse risk ei sõltu vaid töötasu suurusest, vaid ka leibkonna koosseisust ja eluasemekuludest.

Sotsiaalpartnerid, sealhulgas ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit, on seadnud eesmärgiks jõuda 2028. aastaks miinimumpalgaga pooleni Eesti keskmisest palgast. Eelseisvatel läbirääkimistel lähtutakse nii Eesti Panga sügisestest majandusprognoosidest kui ka tööturu tegelikust olukorrast.