ELi vastu esitati Brüsselis kaebus andmekeskuste keskkonnamõju varjamise tõttu

Valitsusväline organisatsioon Lighthouse Reports süüdistab Euroopa Komisjoni andmekeskuste tegeliku energiatarbimise ja veekasutuse varjamises. Kaebus esitati Aarhusi konventsiooni alusel, väites, et kehtivad reeglid eelistavad tehnoloogiaettevõtete ärihuve avalikkuse õigusele keskkonnateabele.

Lighthouse Reports esitas esmaspäeval ametliku kaebuse Euroopa Komisjoni vastu, süüdistades ELi täitevvõimu andmekeskuste keskkonnamõjude teadlikus varjamises. Brüsselis asuva komisjoni vastu suunatud kaebus väidab, et kehtestatud reeglid takistavad avalikkusel saada ülevaadet sellest, kui palju elektrit ja vett üksikud andmekeskused tegelikult tarbivad.

20,7 teravatt-tundi elektrit

Komisjoni avaldatud üldistatud andmete kohaselt tarbisid Euroopa andmekeskused 2025. aastal 20,7 teravatt-tundi elektrienergiat, mis on võrdväärne kogu Horvaatia riigi aastase tarbimisega. Vett kulus samal perioodil üle 8 miljoni kuupmeetri. Need näitajad tähistavad aastases võrdluses vastavalt 26-protsendilist ja 52-protsendilist kasvu. Kaebajad märgivad, et tegelik tarbimine võib olla märgatavalt suurem, kuna avaldatud kogusummad on koostatud puuduliku teabe põhjal.

Konventsioon kui juriidiline alus

Süüdistus tugineb Aarhusi konventsioonile, mis on õiguslikult siduv leping avalikkuse õigusest keskkonnateabele. Lighthouse Reportsi sõnul on EL loonud nn vaikuse müüri, eelistades tehnoloogiahiidude soove avalikule huvile. 2024. aastal jõustunud seadus keelab komisjonil ja liikmesriikidel avaldada üksikute andmekeskuste täpseid tulemusnäitajaid, tuues põhjenduseks ärisaladuse.

Euroopa Parlamendi liige Diego Solier rõhutas, et andmekeskuste laiendamine peab käima käsikäes usaldusväärse infoga, kuid samas peab säilima proportsionaalsus. «Läbipaistvus peaks olema lähtepunkt, kuid see ei tohiks nõuda ettevõtetelt rangelt konfidentsiaalse äriinfo avaldamist,» märkis Solier.

Euroopa Liidu energiaküsimuste volinik Dan Jørgensen on varem kinnitanud vajadust tagada suurte energiatarbijate vastavus ELi üldiste kliimaeesmärkidega. «Kui me ei veendu, et need suured energiatarbijad on tõepoolest kooskõlas meie üldiste eesmärkidega, siis nad riskivad meie võimega oma eesmärke täita,» sõnas Jørgensen. Aarhusi konventsiooni vastavuskomitee koguneb novembris, et otsustada kaebuse menetlusse võtmine, mis on esimene samm võimaliku ELi lepingurikkumise tuvastamisel.