ELi juhid survestavad Suurbritannia peaministrit Burnhami Ukraina kaitse rahastamiseks Brüsselis

ELi juhid nõuavad 20. novembril Brüsselis toimuval ELi ja Suurbritannia tippkohtumisel, et Andy Burnham suurendaks toetust Ukrainale. Ukraina näeb 2027. aastaks ees 70 miljardi euro suurust rahastamislõhet.

Euroopa Liidu juhid hakkavad 20. novembril Brüsselis toimuval ELi ja Suurbritannia tippkohtumisel Suurbritannia peaministrit Andy Burnhami veenma, et London annaks 2027. aastal Ukraina kaitseks rohkem raha.

Brüsseli hinnangul peaksid Ukrainat enam toetama Suurbritannia, Kanada ja Jaapan. Viimastel rahvusvahelistel kohtumistel nende G7 riikide poole pöördutud lisaabi palved on aga vastuseta jäänud.

Komisjoni president Ursula von der Leyen esitab sarnase palve järgmisel nädalal Torontos ELi ja Kanada tippkohtumisel Kanada peaministrile Mark Carneyle. Londonile esitatakse see kohtumisel von der Leyeni ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga. Samal ajal valmistub Suurbritannia rahandusminister John Healey oma esimeseks eelarveks, kaaludes arvukaid kulutusnõudeid kasvava laenukulu ja süveneva majandussurutise taustal. Healey ütles varem sel kuul, et otsib võimalusi toetust Ukrainale suurendada nii sõjaliselt, diplomaatiliselt kui ka majanduslikult.

Ukraina rahastamislõhe

Ukraina hinnangul jääb tal 2027. aastal kaitse- ja tsiviilvajaduste katmiseks puudu 70 miljardit eurot. Komisjoni andmeil katavad EL ja selle liikmesriigid 80% Ukraina rahastamisvajadusest. «Õiglaseks» peab komisjon kahte kolmandikku, ülejäänu peaksid katma teised liitlased.

«Jätkame juhtimist, kuid vajame kiiresti, et ka teised partnerid võtaksid rohkem vastutust,» ütles von der Leyen eelmisel nädalal ajakirjanikele, nimetamata riike.

EL leppis eelmisel aastal kokku 90 miljardi euro suuruses laenus Ukrainale, mis pidi katma kaks kolmandikku Kiievi rahastamisvajadusest 2026. ja 2027. aastal. Venemaa kallaletungide eskaleerudes ja sõja jõudes viiendasse talve kasvavad Ukraina kulud siiski edasi. ELi ametnikud vaatavad nüüd laiemalt ning võivad abi oodata ka Šveitsilt, Lõuna-Koreast, Austraaliast ja Uus-Meremaalt.

Suurbritannia valitsuse sõnul on riik lubanud Ukrainale 25 miljardit naela, sh 16 miljardit naela sõjalist abi. Kieli instituudi jälgija järgi on Suurbritannia Ukraina suuruselt neljas toetaja pärast USA-d, Saksamaad ja Prantsusmaad. SKT-ga võrreldes kulutab Suurbritannia Kieli hinnangul Ukraina toetamiseks 0,86% rahvatulust, Prantsusmaa 1,1% ja Saksamaa 1,5%. Põhjamaad ja Balti riigid on märksa eespool: Taani 4,2% ja Eesti 3,8%. Kui ELi programmide panus maha arvata, on Suurbritannia Prantsusmaa ja Saksamaaga enam-vähem samal tasemel.

Brexiti-järgsed kokkulepped

Ukraina on tippkohtumisel üks mitmest teemast. Oodatud on kolm kokkulepet: toidu- ja loomatervishoiu leping paberimajanduse vähendamiseks, ELi ja Suurbritannia heitkogustega kauplemise süsteemide sidumine ning noorte mobiilsuskava 18-30-aastastele.

Komisjon pakkus välja jätta ülikoolide õppemaksu küsimus, üks viimaseid suuri vastuolusid, kuue kuu jooksul pärast tippkohtumist peetavatele tehnilistele läbirääkimistele. London tahaks võtta ELi tudengitelt rahvusvahelist tasu, mis on umbes neli korda kõrgem kodumaisest. EL tahab naasta Brexiti-eelse korra juurde, kus ELi tudengid maksid kohalikku hinda.

ELi allikate sõnul on liidul siiski hoob: toidu- ja heitkogustega kauplemise kokkulepped ei jõustu enne, kui noorte mobiilsuskava on ELile vastuvõetav, sealhulgas õppemaksu osas. «Need kolm elementi on omamoodi kingitus Ühendkuningriigile, kuid mitte suur kingitus,» ütles üks ELi diplomaat. Teise diplomaadi sõnul pole liikmesriikide seas konsensust küsimuse edasilükkamiseks: selget enamust, kes ütleks «jätame selle kuueks kuuks kõrvale», ei ole.