Eleringi gaasijaamade plaan tekitab segadust energiapoliitikas

Eesti energia ettevõte Elering avalikustas plaani ehitada viis uut gaasielektrijaama, mis tekitas laialdast hämmingut, sest see ei ühti hiljuti vastu võetud Eesti energiamajanduse arengukavaga.

Eelmisel nädalal paljastas Elering ambitsioonika plaani, mille kohaselt ehitatakse Eestisse viis uut gaasielektrijaama. Kuigi selline samm peaks teoreetiliselt tagama energiajulgeolekut, tekitab see märkimisväärseid küsimusi riigi pikemaajalisest energiakavast.

Mitut märgatavat probleemi toob esile asjaolu, et Eleringi plaan ei koha hiljuti vastu võetud Eesti energiamajanduse arengukavaga. Riigil on olemas kirjalik, ametlik strateegia, mis peaks juhtima kõiki suuremaid energiainvesteeringuid. Kui suurim energiajaotusfirma käib sellest plaanist omavoliliselt mööda, tekitab see kahtlust nii poliitilise koordinatsiooni kui ka pikaajalise planeerimise osas.

Gaasijaaamade ehitamine on märkimisväärselt kallim ja aeganõudvam projekt kui paljud teised energialahendused. Seegi peab olema osa süstemaatilisest planeerimisest, mitte üllatuslikust äpardusest. Kui Eleringi juht midagi teadis, mida energiamajanduse plaanijad ei teadnud, oleks see informatsiooni jagada pidanud varakult, mitte täis fakti paljastada.

Selline käitumine tekitab kahtlusi Eesti energiajulgeoleku strateegia suhtes. Riik peab selgitama, kas see on arvamuste lahknemine või suuremal määral koordineerimisepuudus. Eleringi roll on kriitiliselt oluline ja neid otsuseid ei saa teha väljaspool ametlikku plaanimisprotokolli.